Alampalk võiks tõusta kolm korda

Töötajate esindusorganisatsioonid on alampalgas näinud eelkõige töötajatele minimaalsete elatusvahendite tagamise tööriista. Teised jälle väidavad, et alampalk peegeldab riigi jõukust – rikkad riigid kehtestavadki suuremaid alampalga nõudeid.

Kuid mõlemad selgitused on ühekülgsed – kuigi alampalgal on ka nimetatud toimed, on alampalk eelkõige riigipoolsete nõuete sätestamine oma tööandjate kvalifikatsioonile. Alampalk ettevõtjate kvalifikatsiooninõudena on universaalne ja selle hooldamiskulud olematud, kuid toime efektiivne.

Samas ei takista ettevõtlust – kuni ettevõtja rahavood ei võimalda tal nõuetekohase alampalga maksmist, peab ta töö ise ära tegema. Kui tema oskused rahavooge toota ületavad alampalga piiri, siis võib ta hakata tööandjaks.

See on erinevatele valitsustele olnud mugav moodus hiilida mööda vastutusest alampalgaga seotud lubaduste täitmata jätmise eest.

Eesti tingimustes ei ole EAKLil mandaati kõigi töötajate nimel kõneleda – Eurobaromeeter 2013 uuringu kohaselt kuulub sinna vaid 3% töötajatest, maksuameti andmetel 8%. EAKLi 2010. aasta aruande järgi laekus neile liikmemaksu 54 194 eurot, 2015. aasta aruande järgi 43 545 eurot ehk 20% vähem. See näitab ametiühingute jätkuvat hääbumist. Hilisemaid aastaaruandeid ei ole organisatsiooni veebilehel enam avaldatud.

ETKL läks 2018. aastal läbirääkimistele aga ettepanekuga alampalka mitte tõsta.

Seega oleks poliitikutel aeg võtta initsiatiiv ja sätestada alampalgad koalitsioonilepingus, lõpetades nn kolmepoolsete läbirääkimiste praktika. Inimeste arvamuse küsimiseks on olemas otsedemokraatia võimalused.

Rahandusministeeriumi hinnangul tõi alampalga tõus (30 eurot) 2018. aastal kaasa sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu täiendava laekumise 5,2 miljonit eurot. Seega kui võtta aluseks sotsiaaldemokraatide 2015. aasta valimiste lubadus 2019. aastaks viia alampalk 800 eurole, siis selle lubaduse realiseerimisel kasvab sotsiaalmaksude laekumine eeldatavalt üle 100 miljoni euro. Kasvab ka tulumaksu laekumine. Väheneb palgalõhe.

Otsustaja ehk tervise- ja tööministri portfell on Eestis sotsiaaldemokraatide käes. Mis takistab neil täitmast 2015. aasta valimislubadust kehtestada 2019. aastaks alampalgaks 800 eurot?

Võime ka öelda, et Eesti majanduse juhtimine kolm korda madalama alampalga nõudega samas majandusruumis tegutseva Saksamaa omast on nagu Ferrari juhtimine Zaporožetsi juhi töövõtetega – kogu autojuhi tähelepanu on suunatud kartlikuks hoidumiseks tehnorikete eest ja Ferrari suurem sõidupotentsiaal jääb kasutamata.