Autor: Risto Rüütel • 2. oktoober 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

See mõjutab 3,5 miljonit Euroopa Liidu kodanikku saareriigis, aga ka ca 1,5 miljonit Ühendkuningriigi enda kodanikku, kes on mandrile kolinud. Kindlasti ei saa unustada ka neid, kelle tööandja on välisriigi ettevõte, või ettevõtteid, kes välisriigis tööd pakuvad.

Brittide jaoks on üks peamine ajend Brexiti taga olnud soov taastada kontroll sisserände üle. Londoni 8,13 miljonist elanikust oli 2011. aastal läbi viidud viimase rahvaloenduse andmetel 36,7% välismaal sündinud. Sama loenduse kohaselt oli vastav riiklik suhtarv 12,7%. Tuleb aga arvestada, et need numbrid pärinevad enne 2015. aastal alanud rändekriisi, mille tagajärjel on tasakaal kindlasti märkimisväärselt muutunud. Kardetakse nii töökohtade kadumise pärast kui ka survet sotsiaalsüsteemile.

Läbirääkimistel on Ühendkuningriik ja Euroopa Liit õnneks juba sisuliselt kokku leppinud, et enne rakendusperioodi Ühendkuningriigis elavad ELi kodanikud ning ELis elavad Ühendkuningriigi kodanikud saavad oma elu samadel tingimustel jätkata. Kuni 2020. aasta detsembrini saavad kõik inimesed praegustel tingimustel liikuda, elada ja töötada. See on ka Eesti jaoks väga oluline kaalutlus, sest ÜRO hinnangul elas 2015. aastal Suurbritannias 9361 eestlast.

Lähtutakse brittide seadustest

Samas otsustab Ühendkuningriigi parlament koos valitsusega pärast üleminekuperioodi lõppemist 2020. aastal, millised immigratsioonireeglid edaspidi kohalduma hakkavad. Praeguse plaani kohaselt on kindel aga see, et Euroopa Liidust lähtuv sisseränne hakkab toimuma Ühendkuningriigi siseriikliku õiguse alusel.

Edasised kokkulepped teiste riikidega plaanitakse saavutada kaubanduslepetega. Ühendkuningriik on sõnastanud eesmärkidena toetada ettevõtetel oma andekate inimeste liigutamist, võimaldada kodanikel viisavabalt turismi ja ajutise äritegevuse eesmärgil reisida ning võimaldada tudengitel ja noortel hariduse ja kultuuri eesmärgil liikuda.

Lisaks on plaanis luua vastastikused kokkulepped selleks, et tagada ettevõtetele võimalus oma töötajaid ettevõttesiseselt riikide vahel liigutada. Selle valguses on Ühendkuningriigis tegutsevatel või Ühendkuningriigi kodanikke mandril palganud ettevõtetel oluline valmistuda muudatusteks. Üle tuleb vaadata töölepingud, Ühendkuningriigis kohalduva töö- ja maksuõiguse võimalikud muudatused ning arvestada ka töötajate liikumisest tulenevate võimalike viisanõuetega, mis võivad hakata kohalduma sõltuvalt lähetuse kestvusest ja eesmärgist.

Töökohti tekib vähem

Brexiti-otsus on Ühendkuningriigi majandusele negatiivselt mõjunud ning lisaks langevale naela kursile on oluliselt aeglustunud majanduskasv ja vähenenud ettevõtete investeeringud Ühendkuningriiki. Turul on praegu palju ebakindlust ja ootusärevust tulevase korra suhtes. Täiendava murena aga tekib töökohti järjest vähem juurde – Suurbritannia statistikaameti andmetel tekkis aasta jooksul pärast Brexiti-hääletust tööturule 451 000 uut töökohta, sellele järgneva üheksa kuu jooksul aga vaid 112 000.

Sellised muutused on enim tuntavad jaemüügisektoris, kus on hääletusest saadik kadunud 70 000 töökohta, ehituses on kadu 17 000. On tõenäoline, et samasugune saatus tabab aja jooksul ka põllumajandust ja tervishoidu. Langustendentsile aitab kindlasti omakorda kaasa sisse rändavate inimeste arvu vähenemine, hoolimata sellest, et Brexiti valge raamat seab üheks enda eesmärgiks töökohtade kaitsmise. See mõjutab oluliselt lihttöölisi vajavaid sektoreid, sest näiteks toiduainetööstuses on üle 20% töötajatest pärit mujalt Euroopast. Kuigi kaalutakse erinevaid viisasüsteeme nii noorte kui ka lihttööliste jaoks ja on tõenäoline, et praegune punktisüsteem korraldatakse oluliselt ümber, ei ole valitsus veel konkreetseid plaane sõnastanud.

* Artikkel on ilmunud Äripäevas.