Tööõnnetuskindlustus ei tohi maksukoormust tõsta

Uute kohustuste kehtestamise asemel võiks riik vabastada erisoodustusmaksust tööandjate kulud töötajate tervisele, leiab Äripäev.

Sotsiaalministeerium on taas arutusele võtnud kõigile tööandjatele kohustusliku tööõnnetuskindlustuse kehtestamise. Kahe peamise eesmärgina nimetavad idee autorid tööõnnetuse korral töötajale kahjuhüvitise saamise lihtsustamist ning tööandjate motiveerimist panustama töökeskkonna parandamisse.

Äripäev on seisukohal, et töökeskkonna parandamine on nii töötajate kui tööandjate huvides, kuid kohustusliku kindlustusega ei tohi veelgi tõusta niigi Eesti ebamõistlikult kõrged tööjõumaksud.

Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse loomisest on Eestis räägitud juba pea veerand sajandit, kuid seni ei ole see erinevatel põhjustel teoks saanud. Ka sel suvel valminud tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsus on erinevatelt huvigruppidelt kogunud vastakaid arvamusi.

Selgelt on oma vastumeelsust väljendanud tööandjad ja väikeettevõtjad. Tööinspektsioon ja ametiühingud hindavad kindlustust vajalikuks. Oma toetust on väljendanud ka kindlustusseltside liit, kelle liikmetele kohustuslik tööõnnetuskindlustus lisateenistust tõotab.

Eelmisel aastal registreeriti Eestis 5184 tööõnnetust ning nende arv on viimastel aastatel järjest kasvanud. Tundub suur arv, kuid tööandjate kinnitusel ei ole õnnetuste tegelik arv oluliselt kasvanud, varem neid tihti lihtsalt ei registreeritud. Ka on tööõnnetustest tingitud haiguspäevade osakaal kokkuvõttes siiski üpris väike.

Vastutus selgub kohtus

Tõsisemasse tööõnnetusse sattunu ja tema lähedaste jaoks ei ole statistikal muidugi suuremat tähendust. Oluline on, et saaks eluga edasi minna ning et tekkinud kahju saaks hüvitatud. Just siin lubavad tööõnnetuskindlustuse idee autorid appi tulla. Enamik tööõnnetustega seotud kuludest kaetakse kehtiva süsteemi kohaselt riiklikust sotsiaalkindlustussüsteemist ning tööandjate individuaalne vastutus on suhteliselt väike. Õnnetusse sattunud töötajal on küll ka õigus nõuda tööandjalt vajaduste suurenemisest tekkinud kulude katmist ning töövõime vähenemise tõttu vähenenud sissetuleku hüvitamist, kuid vaidlused on tihti keerulised ja võivad kohtusse jõudmise korral osutuda kulukaks ja aeganõudvaks.

Teisalt langetab kohus eeldatavalt õiglase otsuse ning sanktsioneerib vajadusel tegelikku süüdlast, mitte võrdselt kõiki tööandjaid. Kas üksikute vaidlusjuhtumite kiirem ja valutum lahendamine kaalub üles kõigi tööandjate maksukoormuse kasvu ja konkurentsivõime vähenemise? Äripäev leiab, et ei kaalu.

Tõsi, tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsusest leiab ka ettepaneku vähendada teisi tööjõumakse keskmise kindlustusmakse suuruse võrra, selleks et tööandjate maksukoormus keskmiselt ei suureneks. Ka tervise- ja tööminister Riina Sikkut on ühes intervjuus kinnitanud, et sotsiaalministeeriumi ettepanek on luua tööõnnetuskindlustuse süsteem, mis ei suurenda tööandjate maksukoormust. Üks võimalus selleks on vähendada samal ajal näiteks töötuskindlustusmakset.

Prooviks piitsa asemel präänikut?

Äripäev leiab, et töötuskindlustusmakse vähendamine on kindlasti tervitatav, kuid kui eesmärgiks on töötajate töövõime säilitamine ja parandamine, siis tuleks lisaks enne uute maksude kehtestamist vabastada erisoodustusmaksust ka kõik tööandjate kulud töötajate haigestumist ennetavatele tegevustele või tervishoiuteenustele.

Kõikvõimalike aktsiiside ja kohustuslike koormiste abil tahab riik ebasobivat käitumist karistada ja maksustada, kuid äkki tasuks vahelduseks proovida sobivat käitumist hoopis premeerida?

* Artikkel on ilmunud Äripäevas.

Osale arutelus

  • Äripäev

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Sündmused Lennusadamas on kordumatud

Suur sündmus väärib olenemata külaliste arvust suure algustähega peopaika. Üheks selliseks on kahtlemata Lennusadam koos vesilennukite angaariga, mis rajati sada aastat tagasi Vene tsaar Nikolai II korraldusel, osana Peeter Suure merekindlusest. Ainulaadne arhitektuuripärl on Paksu Margareeta kõrval teiseks koduks Eesti Meremuuseumile.

Pidupäev Hestia Hotel Laulasmaa Spa's

Laulasmaa loodus on maagiline. Just siit on ammutanud inspiratsiooni maailma enim mängitud kaasaegne helilooja Arvo Pärt ja just siin on seetõttu 2018. aasta sügisel avanemas muusikasõprade meka – Arvo Pärdi Keskus. Kust siis veel ammutada häid mõtteid, kui mitte Laulasmaalt?

Valdkonna töökuulutused