(Sisuturundus) Hansavest: tublisid võõrtöölisi ei maksa karta

Hansavest Tööjõud OÜ projektijuht Siim Sein
Hansavest Tööjõud OÜ projektijuht Siim Sein

Meie ettevõtete vajadus nii oskustööjõu kui ka lihttööliste järele pole enam kellelegi uudis. See on ka põhjus, miks kohtab Eestis aasta-aastalt aina rohkem teistest riikidest töötajaid. Kuidas on muutunud nõudmised tootmisettevõtte töötajatele ning käib võõrtööjõu palkamine, selgitab Hansavest Tööjõud OÜ projektijuht Siim Sein.

„Juba mitu aastat kestab Eestis läbi aegade suurim töötajate puudus. Et aidata Eesti tööstuse arengule kaasa, tuleb tööjõud tuua sisse võõrsilt, sest Eestis oskustöölistest enam ei jätku,” tunnistab Siim Sein, lisades, et kuigi tööjõupuuduse üheks aspektiks peetakse sageli tööjõu väljarännet, on tegelikult siin oma oluline osa aina kallinevatel tööjõukuludel.

Hansavesti meeskonnal on pikaajaline kogemus liini- ja oskustööliste ning metallitööjõu turul. Juba 10 aastat on nad Eestis teenindanud peamiselt keskmisi ja suuremaid rahvusvahelise taustaga ettevõtteid, aidates neil leida spetsialiste, oskus- ja lihttöölisi metallitöö ning keevituse valdkonnas. Hansavesti rahvusvahelises andmebaasis on alaliselt erineva kvalifikatsiooni ja kogemusega inimesi, kes on kohe valmis püsivalt või ajutiselt tööle asuma.

Erinevate riikide töötajatel on erinev töökultuur

Enamasti on tootmisvaldkonna töötajad pärit Lätist ja Ukrainast. Lätist, tõsi küll, on samuti juba töötajaid keerulisem leida, sest kui mõni aasta tagasi oli sealne töökultuur Põhjamaade omast veidi maas ja neist riikidest Läti tööjõu vastu nii suurt huvi veel ei tuntud, siis tänaseks on tööjõukvaliteet oluliselt tõusnud ning inimesed on avatumad pakkumistele Saksamaal ja Skandinaavias.

Kui viis aastat tagasi oli tootmisettevõttesse tootmisjuhti palgates oluline tema hea eesti keele oskus, siis täna pole see enam nii nõutud. Hoopis olulisem on, et tootmisjuht oskaks rahuldavalt suhelda vene ja ka inglise keeles. Põhjus lihtne: aina enam on Eestisse palgatud oskustööjõudu riikidest, kellest vanemad inimesed suhtlevad meelsasti vene ja noorem generatsioon inglise keeles.

„Töökultuur ja standardid eri riikides on loomulikult mõnevõrra erinevad, kuid kõik on õpitav. Meie kui värbaja töö ongi tutvustada välismaalastele siinset keskkonda, kultuuri, nõudeid tööle ja võtta maha mõlema poole – nii tööandja kui ka töövõtja – hirmud,” selgitab Siim Sein. Selleks on Hansavest Tööjõududel oma keevitus- ja õppelaborid ning kõik kandidaadid läbivad kõigepealt põhjalikud testid, et klient saaks olla kindel uue töötaja võimes lugeda joonised ja valmistada nende järgi vajalikke skeeme või muid esemeid.

Kui inimene osutub sobivaks kandidaadiks, aitab Hansavest Tööjõud leida tal majutuse ja viib kurssi kohalike tavade ja seadusandlusega. On töötajaid, kes kolivad Eestisse kogu perega – sel juhul abistatakse ka abikaasat tööleidmisel.

Mureks liiga madalad kvoodid

„Võõrtööjõu kasutamine on kasulik meie majandusele ja aitab kaasa tööstuse arengule, sest ilma töötajateta ei saa ettevõtted areneda ega riigi majandus kasvada. Takistuseks on vaid võõrtööjõu kvoodid: tänavu said pikaajalised töö- ja eluloa kvoodid täis juba suveks! Kuna tööpuudus on tõesti valus teema, oleks vaja need üle vaadata ja küllap seda ka tehakse,” räägib Siim Sein. „Praegu võiks vabalt kvootide arvu viiega korrutada, sest tööjõuvajadus on lihtsalt nii suur. Häid töötegijaid ei maksa peljata!”

Tootmisettevõtetele, keda tööjõupuudus kimbutab, saab enne uute kvootide tulekut pakkuda aga võimalust palgata töötajaid lühemaks ajaks. „Tööpakkumine alla kaheksa kuu ei lähe kvoodi alla ning sobib väga hästi hooajalistele ettevõtetele. On ka selliseid töötajaid, kes tahavadki olla viisaga 6-8 kuud Eestis tööl ja seejärel mõne kuu jälle kodus perega veeta. Meie soov on, et rahul oleksid nii tööandjad kui ka töötajad, seepärast oleme mõlema poolega tihedalt kontaktis ka pärast töölepingu sõlmimist. Kui juhtub, et inimesele siiski töö ei meeldi või ettevõttele võõrtööjõud ei sobi, ei saada me häid inimesi tagasi, vaid pakume neile muud tööd.”

Sisuturundus (ST) on oma kauba, teenuse või firma tutvustamine huvitavate lugude jutustamise kaudu. Vormilt sarnaneb ST PUaliteetsele meediale, mistõttu on väga oluline, et ST oleks lugeja või vaataja jaoks ühemõtteliselt eristatud. ST on uudne ja moodne turundusviis, mille puhul jagatakse klientidega ka infot, mis varem jäi vaid siseringi teada. ST teenib alati tellija turunduslikke eesmärke.

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Strand SPA & konverentsihotell trumpab konkurendid üle rikkaliku kogemustepagasiga

Lääne-Eesti suurimal konverentsikeskusel on 25 aastat kogemusi ürituste korraldamises. See fakt saadab kindla sõnumi klientidele – võimekas ja usaldusväärne, professionaalne ja kvaliteetne. Just selline koostööpartner on Strand.

Toosikannu puhkekeskus Käru vallas Raplamaal

Raplamaal asuv Toosikannu puhkekeskus on ideaalne peokoht nii suurematele kui ka väiksematele seltskondadele. Aga mitte ainult – Toosikannus asub Eesti esimene ja ainus loomapark ning lisaks tähtpäevade tähistamisele on see suurepärane koht asjalikele koosolekutele ja konverentsidele.

Valdkonna töökuulutused

M-Partner HR otsib VÄRBAMISKONSULTANTI

M-Partner HR OÜ

09. detsember 2017

IT Koolitus otsib KOOLITAJAT

IT Koolituskeskuse OÜ

10. detsember 2017