2. november 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Hansavest: tublisid võõrtöölisi ei maksa karta

Hansavest Tööjõud OÜ projektijuht Siim Sein
Foto: Hansavest Tööjõud OÜ
Meie ettevõtete vajadus nii oskustööjõu kui ka lihttööliste järele pole enam kellelegi uudis. See on ka põhjus, miks kohtab Eestis aasta-aastalt aina rohkem teistest riikidest töötajaid. Kuidas on muutunud nõudmised tootmisettevõtte töötajatele ning käib võõrtööjõu palkamine, selgitab Hansavest Tööjõud OÜ projektijuht Siim Sein.

„Juba mitu aastat kestab Eestis läbi aegade suurim töötajate puudus. Et aidata Eesti tööstuse arengule kaasa, tuleb tööjõud tuua sisse võõrsilt, sest Eestis oskustöölistest enam ei jätku,” tunnistab Siim Sein, lisades, et kuigi tööjõupuuduse üheks aspektiks peetakse sageli tööjõu väljarännet, on tegelikult siin oma oluline osa aina kallinevatel tööjõukuludel.

Hansavesti meeskonnal on pikaajaline kogemus liini- ja oskustööliste ning metallitööjõu turul. Juba 10 aastat on nad Eestis teenindanud peamiselt keskmisi ja suuremaid rahvusvahelise taustaga ettevõtteid, aidates neil leida spetsialiste, oskus- ja lihttöölisi metallitöö ning keevituse valdkonnas. Hansavesti rahvusvahelises andmebaasis on alaliselt erineva kvalifikatsiooni ja kogemusega inimesi, kes on kohe valmis püsivalt või ajutiselt tööle asuma.

„Meie koostöö Hansavestiga on kestnud etapiliselt mitmeid aastaid ning alates 2016. aasta algusest, mil meie tootmismahud on pidevalt kasvanud, on see kestnud katkemata. Arvestades Eesti tööjõuturu situatsiooni, ei saaks me Hansavesti panuseta seda kasvu nii kiiresti planeerida. Oleme neile professionaalse koostöö eest väga tänulikud.“

Eolane Tallinn ASi personalijuht

Erinevate riikide töötajatel on erinev töökultuur

Enamasti on tootmisvaldkonna töötajad pärit Lätist ja Ukrainast. Lätist, tõsi küll, on samuti juba töötajaid keerulisem leida, sest kui mõni aasta tagasi oli sealne töökultuur Põhjamaade omast veidi maas ja neist riikidest Läti tööjõu vastu nii suurt huvi veel ei tuntud, siis tänaseks on tööjõukvaliteet oluliselt tõusnud ning inimesed on avatumad pakkumistele Saksamaal ja Skandinaavias.

Kui viis aastat tagasi oli tootmisettevõttesse tootmisjuhti palgates oluline tema hea eesti keele oskus, siis täna pole see enam nii nõutud. Hoopis olulisem on, et tootmisjuht oskaks rahuldavalt suhelda vene ja ka inglise keeles. Põhjus lihtne: aina enam on Eestisse palgatud oskustööjõudu riikidest, kellest vanemad inimesed suhtlevad meelsasti vene ja noorem generatsioon inglise keeles.

„Meie valdkonna suurimaks mureks on üldine kvalifitseeritud metallitöötajate puudus, alates lihtsamate tööde tegemisest kuni tippspetsialistideni välja. Oleme Hansavestiga teinud koostööd nüüdseks enam kui kaks aastat ning leidnud tänu neile sobivaid keevitajaid, seadistajaid ja teisi metalliala valdkonna spetsialiste Lätist ja Ukrainast. Meile on olnud oluline teenuse osutamise kiirus – me ei saa oodata töötajat kuu aega või rohkem. Kui meie tootmise maht hüppeliselt kasvab, peame leidma kohe lisatööjõudu.“

Cutform OÜ personalijuht Piret Merimaa

„Töökultuur ja standardid eri riikides on loomulikult mõnevõrra erinevad, kuid kõik on õpitav. Meie kui värbaja töö ongi tutvustada välismaalastele siinset keskkonda, kultuuri, nõudeid tööle ja võtta maha mõlema poole – nii tööandja kui ka töövõtja – hirmud,” selgitab Siim Sein. Selleks on Hansavest Tööjõududel oma keevitus- ja õppelaborid ning kõik kandidaadid läbivad kõigepealt põhjalikud testid, et klient saaks olla kindel uue töötaja võimes lugeda joonised ja valmistada nende järgi vajalikke skeeme või muid esemeid.

Kui inimene osutub sobivaks kandidaadiks, aitab Hansavest Tööjõud leida tal majutuse ja viib kurssi kohalike tavade ja seadusandlusega. On töötajaid, kes kolivad Eestisse kogu perega – sel juhul abistatakse ka abikaasat tööleidmisel.

Mureks liiga madalad kvoodid

„Võõrtööjõu kasutamine on kasulik meie majandusele ja aitab kaasa tööstuse arengule, sest ilma töötajateta ei saa ettevõtted areneda ega riigi majandus kasvada. Takistuseks on vaid võõrtööjõu kvoodid: tänavu said pikaajalised töö- ja eluloa kvoodid täis juba suveks! Kuna tööpuudus on tõesti valus teema, oleks vaja need üle vaadata ja küllap seda ka tehakse,” räägib Siim Sein. „Praegu võiks vabalt kvootide arvu viiega korrutada, sest tööjõuvajadus on lihtsalt nii suur. Häid töötegijaid ei maksa peljata!”

Tootmisettevõtetele, keda tööjõupuudus kimbutab, saab enne uute kvootide tulekut pakkuda aga võimalust palgata töötajaid lühemaks ajaks. „Tööpakkumine alla kaheksa kuu ei lähe kvoodi alla ning sobib väga hästi hooajalistele ettevõtetele. On ka selliseid töötajaid, kes tahavadki olla viisaga 6-8 kuud Eestis tööl ja seejärel mõne kuu jälle kodus perega veeta. Meie soov on, et rahul oleksid nii tööandjad kui ka töötajad, seepärast oleme mõlema poolega tihedalt kontaktis ka pärast töölepingu sõlmimist. Kui juhtub, et inimesele siiski töö ei meeldi või ettevõttele võõrtööjõud ei sobi, ei saada me häid inimesi tagasi, vaid pakume neile muud tööd.”

Autor: Siim Sein, Hansavest Tööjõud OÜ projektijuht

Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Helen RootsPersonaliuudised.ee juhtTel: 55 988 223
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700
Mirell SoaseppKonverentside programmijuhtTel: 55 565 456