Miks keelt on hea õppida keelekeskkonnas?

Olgugi et tänapäeval pakutakse aina enamatele gümnaasiuminoortele ja tudengitele võimalust õppida semestri või terve õppeaasta jagu välismaal, on see siiski veel suhteliselt harv nähtus. Küll aga nõustuvad kõik, kes keelekeskkonnas keeleoskust lihvimas käinud, et isegi lühikese enesetäiendamiseperioodi jooksul muutub keelekasutus soravamaks.

Mis meiega keelekeskkonnas viibides juhtub?

Me ületame oma hirmud

See on arvatavasti kõige suurem erinevus koolis ja keelekeskkonnas õppimise vahel. Kohustuslikes keeletundides õpime pähe sõnu, teeme läbi mõne rollimängu, paneme vestluse arendamiseks kokku dialooge ja lahendame ka kirjalikke grammatikaharjutusi. Keelekeskkonnas õppides peame rääkima keelt ennast ja seda kohe kursuse esimesest päevast. Vastasel juhul tunneme isoleeritust. Teiste õppijatega ei ole ju muud ühist keelt peale selle, mida üheskoos õpitakse. Grupiõppe korral on kõikidel õppijatel sama keeletase. Pärast esimesi ponnistusi etteantud teemal kaasa rääkida märkame, et vaatamata grammatikavigade tegemisele oleme suutelised end ületama. Mõtted saavad edasi antud. Ajaga hirm võõrkeeles suhtlemise ees kaob ja võime tõdeda, et suudame õpitavas keeles koguni vestlust üleval hoida.

Õpime võõrkeelt nagu lapsed – loomulikul viisil

Väikelastel ei ole võõrkeelt omandada keeruline. Nad kuulavad tähelepanelikult, salvestavad kuuldu oma mälus, mis on kui käsn, ja seejärel hakkavad suhtlema. Ka täiskasvanu peaks nii käituma. Keelekeskkonnas olemine aitab keeleõppijal oma aju väikelapse omaga samale tasemele viia ja seejärel kohe suhtlema hakata.

Keelekeskkonnas viibides saame teada, kuidas keelt igapäevastes situatsioonides tegelikult kasutatakse

Keelekeskkonnas viibides ümbritseb õpitav keel meid kõikjal. Ja see pole mitte õpikukeel, vaid keel, mis elab ja mida inimesed päriselt räägivad. Tutvume uute slängisõnade ja idioomidega, mida kohalikud nalja visates kasutavad, ja mõistame, millised naljad neid tegelikult naerma ajavad. Kõike seda võõrkeeleõpik ei õpeta. Veetes kohalikega aega väljaspool klassiruumi, kuuleme ka, kuidas nad sõnu hääldavad, milline on nende intonatsioon, kuidas nad emotsioone kehakeelega edasi annavad ja milliste väljenditega need kokku käivad.

Ma ei väida, et oma kodumaal klassiruumis võõrkeelt õppida ei ole kasulik. Pigem on enne keeleõppereisile minekut isegi soovitatav end kohaliku keeltekooli kursustel ette valmistada.

Muidugi ei ole kõigil keelehuvilistel võimalik reisida oma keeleoskust täiendama keelekeskkonda. Sellisel juhul soovitan luua enda ümber keelekümbluskeskkond – leida vastavat keelt emakeelena kõnelev inimene ja kasutada iga juhust temaga suhelda, jälgida võõrkeelseid meediakanaleid, nt vaadata filme originaalkeeles, kuulata raadiot, laule, lugeda ajaleheartikleid ning kirjutada välja tundmatud sõnad ja need enda jaoks ära tõlkida.

Soovime edu keeleoskuse lihvimisel ja keelekeskkonnas uute kultuuriaspektide avastamisel. Multilingua Keelekeskus koostöös oma partnerkoolidega Venemaal, Maltal ja Inglismaal aitab Teid keeleõppereisi broneerimisel.

Võtke meiega ühendust: [email protected] või telefonil +372 56 85 99 58.

Autor: Hannela Tamagno, Multilingua Keelekeskus, „Keeleõpe välismaal” projektijuht