27. november 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Raamatupidaja töö muutub: andmesisestajast on saamas juhi parem käsi

TalTechi (endine TTÜ) ärikorralduse lektori Paavo Siimanni sõnul on raamatupidaja töö iseloom muutunud ja rutiinsete aruannete koostamisele lisaks ootavad firmajuhid oma raamatupidajalt ka finantsjuhi kingadesse astumist. Ühtlasi on raamatupidajaid aina enam vaja, sest suured rahvusvahelised teenuskeskused toovad oma rahamajapidamist järjest Eestisse.
Paavo Siimann ja Monika Nikitina-Kalamäe
Foto: erakogu

Siimanni sõnul nõutakse raamatupidajalt juba täna, et ta mitte lihtsalt ei pane arve ritta ja ei esita neid riigile ära, vaid ta oskab neid ka tõlgendada ja on juhtidele partner. Need ongi kaks põhiteemat, mis on võimalik algaval TalTechi raamatupidaja täienduskoolitusel endale selgeks teha. “Kui raamatupidaja pool on aruannete koostamine, siis analüüsi ja finantsjuhtide poole peal õpime numbreid tõlgendama,” tutvustas TalTechi majandusteaduskonna ärikorralduse instituudi lektor Paavo Siimann kaht algavat kursust “Raamatupidaja ja finantsist”, “Pearaamatupidaja ja finantsjuht”.

“Kuuleme aina enam ettevõtetelt, et nad tahavad raamatupidajalt rohkem kui kahesõnalist meili “maksudeklaratsioon esitatud”,” naerab Siimann ja lisab, et näiteks saab raamatupidaja olla abiks toote omahinna kujundamisel. Lektor märgib, et suhtles äsja ettevõtjaga, kes pool aastat pärast turule tulekut pani esimest korda omahinna kokku ja selgus, et kahjumiga, aga toode oli nii populaarne, et mida rohkem ta seda müüs, seda rohkem kahjumit tuli. Hea koostöö raamatupidajaga algusest peale oleks selle probleemi ehk ära hoidnud.

Aleksei Komarov

Osales 2014. aastal raamatupidaja-finantsisti kursusel

Põhjuseid, miks läksin raamatupidamise kursusele on kaks. Esiteks raamatupidamise oskust mul oli vaja selleks, et oma osaühingu raamatupidamine oleks täiesti korras. Teiseks finantsmaailma vastu huvi tundsin juba ammu. Seega kursus nimega raamatupidaja-finantsist pidi mulle sobima.

Jäin kursusega rahule, sest kursus andis mulle kõik, mida tahtsin - omandasin raamatupidamise algteadmisi ning sain finantsarvestusest põhjaliku ülevaate. Tegelikult kursus andis mulle rohkem, kui olen oodanud - kursuse käigus mul tekkis kindel soov hakata majandusarvestust süvitsi õppima.

2014. aasta sügisel pärast kursusel osalemist astusin Tallinna Tehnikaülikooli, valisin ärinduse õppekava spetsialiseerumisega majandusarvestusele. Pärast bakalaureusekraadi omandamist 2017. aastal jätkasin oma haridusteed magistriõppes. Alates 2017. aasta septembrist töötan EY finantsauditi osakonnas.

Ka kursustele õppima asuja jaoks on teadmised algusest peale ellu rakendatavad, nimelt käib Siimanni käe all analüüsi õppimine reaalsete ettevõtete majandusaasta aruannete põhjal. “Ettevõtlust saab võrrelda inimorganismiga. Meil on hea olla, kui igal pool on hea olla - vererõhk, hingamine, närvisüsteem peab hästi töötama. Ettevõtte peaks olema kasumlik, ta peaks kasutama oma ressursse - nii tööjõudu kui ka varasid - tõhusalt, ta peaks kasvama,” osutab Siimann terviku nägemise tähtsusele ja nendib, et on omanikke, kes keskenduvad liigselt ühele ja jätavad teised tähelepanuta.

Kes aga näeb selgelt firma hetkeseisu tervikpilti, see oskab ka tuleviku prognoosimisel adekvaatseid hinnanguid anda. Siimanni sõnul ootavadki ettevõtjad raamatupidajalt tuleviku ennustamist.

Raamatupidajaid on aina enam vaja

Kursustel korrektse finantsarvestuse ja -aruandluse edasi andmise eest vastutav lektor Monika Nikitina-Kalamäe kinnitusel on samuti just raamatupidaja see, kellel on ülevaade ettevõtte finantspoole toimimisest ja kes seega on juhile ettevõttelaeva kasumi poole tüürimisel suureks abiks. Ühtlasi on Nikitina-Kalamäe sõnul suuresti liialdatud kuuldused sellest, justkui oleks vajadus raamatupidajate järele kadumas, kuna tehnilised võimalused ja õpivõimelised arvutiprogrammid on saanud niivõrd targaks. Kaasaegsed e-arved on küll masinloetavad, kuid konkreetsesse ettevõttesse ja protsessi puudutava info lisab neile juurde ja kontrollib selle õigsust ikkagi inimene. “See ei ole tõsi, et masin teeb kõik ära,” sõnab Nikitina-Kalamäe ja lisab, et ega tarkvara ei teki ka iseenesest, ka tarkvara tuleb luua ja seadistada. “Raamatupidaja hakkab tegema väärtuslikumat tööd,” on Siimann Nikitina-Kalamäega nõus.

Nikitina-Kalamäe sõnul kohtab pahatihti suhtumist, et kui masin midagi valesti teeb, siis ei olegi võimalik seda tegevust teha. See hoiak vajab tema hinnangul muutmist - kui tarkvara läheb tööloogikaga vastuollu, tuleb mitte muganduda, vaid tarkvara juhendist või standardist lähtuvalt ümber seadistada. “Tarkvara peab aitama meid, mitte vastupidi. Teeme mitte seda, mida tarkvara võimaldab, vaid kujundame tarkvara sellest lähtuvalt, milline väljund olema peaks. Paratamatult õigusaktid muutuvad pidevalt ja ka meie peame olema õigel ajal võimelised tarkvara kohendama. Et saaksime vastata ka küsimusele, kas tüürime seda suurt laeva nimega ettevõte õiges suunas,“ märgib Nikitina-Kalamäe. Mida suurem on ettevõte, seda rohkem on vaja kasutada otsuste tegemisel firmasisest infot. Kui ettevõte kasvab, kasvab pidevalt ka vajamineva info hulk.

Kaks kursust

“Raamatupidaja-finantsist”

“Pearaamatupidaja-finantsjuht”

- Esimese taseme kursusele on teretulnud ka algajad, kes veel ei tea raamatupidamisest midagi ja kes vajavad süsteemseid teadmisi finantsarvestusest.

- Kursused vältavad terve õppeaasta.

- Kursuse toimumise aja valikul on arvestatud koolitujate eelistustega - koolipäevad on reedeõhtuti ja laupäeva päeviti. See võimaldab neist osa võtta ka tööinimesel ja väljastpoolt pealinna tulijatel. Ühtlasi on kogemus näidanud, et aeg sobib hästi ka lapsehoolduspuhkusel olijatele.

- Kõiki õppemooduleid saab võtta ka eraldi.

Lisainfot leiad SIIT.

Lisaks on tehisintellektil põhineval tarkvaral - mida kutsutakse aeg-ajalt hellitavalt ka robotiks - see suur eelis, et see õpib. “Robot teeb iga vea ühe korra. Inimene võib eksida, aga kui robotile on öeldud, et see oli viga, siis ta seda ei korda, mis omakorda peaks kokkuvõttes info kvaliteeti tõstma,” selgitab Siimann, kuidas raamatupidajast saab põhimõtteliselt roboti õpetaja.

Tuleviku ennustajad

“Andmesisestajaid on praegu kõige rohkem, aga oodatakse rohkem neid, kes võtaks ka sõna investeerimisprojektide tegemisel, kes suudavad investeerimisprojekte kokku panna ja võrdväärsed partnerid olla. Pearaamatupidaja ja finantsjuhi kursusel tegeletakse ühe päeva ka riskijuhtimisega,“ jätkab Siimann ja lisab, et jutuks tulevad igapäevased ohud ja riskid, mida on laias laastus kolme sorti: juhtimis-, finants- ja tegevusriskid. “Käime need etappide kaupa läbi.”

Siimanni sõnul on üldse tähtis teada, mida üldse tahta. Näiteks soovitab ta alati jälgida lisaks toodete ja teenuste kasumlikkusele ka klientide kasumlikkust. “Äkki ongi mõistlik mõni toode hoida madala kasumlikkusega, aga kui sama klient ostab teised tooted ka, siis kokkuvõttes on kasum positiivne. Selliseid asju tuleb vaadata mitmes dimensioonis.”

Instituudi õppespetsialist Mare Orav kinnitab, et kui minna tagasi nõukogude aega, siis ei osatud raamatupidaja tööd väärtustada, sest teatud asjad olid väga reglementeeritud. Ajapikku on see kuvand paranenud, kuid seda kohtab siiani, et iga juht oma raamatupidaja täispotentsiaali avada ei mõista. Teadlikkus on aga kindlasti vahepeal palju kasvanud mõlema poole pealt.

Raamatupidamisoskustega inimesi on aga vaja - kas iseenda OÜ asjade korras hoidmiseks või siis pole Nikitina-Kalamäe sõnul mingi erand, kui suurfirmad tulevad ülikoolist endale töötajaid küsima. Mitmed suurettevõtted nagu ABB, Finnair ja Stora Enso on avanud siin teenuskeskusi. “Nemad värbavad sadade kaupa. Just ABB pöördus TalTechi poole, et kas on raamatupidajaid saada. Kindlasti on Eestis raamatupidajaid tarvis,” kinnitavad lektorid ja Siimann lisab, et Statoil viiski kunagi oma raamatupidamise Lätti, sest siin polnud piisavalt tööjõudu.

Üks asi on siiski, mida TalTechi täienduskursustelt ei saa ja see on allahindlus. “Standardid on samad, mis üliõpilastel. Allahindlusi ei tehta, seega tase ja kutseeksamite sooritamise võimalused samad,” noogutavad lektorid ja lisavad, et leidub ka neid, kes pärast kursust on otsustanud minna edasi tasemeõppesse.

Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Helen RootsPersonaliuudised.ee juhtTel: 55 988 223
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700
Mirell SoaseppKonverentside programmijuhtTel: 55 565 456