Tööandjate ootused: millest kandideerijatel enim puudu jääb?

tookogemus
Suurim puudujääk on reaalsed ametialased oskused ja vähene töökogemus

61% tööandjatest vajab järgmisel poolaastal lisatööjõudu ja nõudlus sobivate töötajate järele ületab juba praegu tööturul leiduvat ressurssi, mis muudab personaliotsingud väga keeruliseks. Suurimaks puudujäägiks on reaalsed ametialased oskused, mida uuel ametikohal on kohe võimalik rakendada.

Enam kui pooled (56%) tööandjatest leiavad, et just tööks vajaminevatest oskustest jääb kandideerijatel kõige sagedamini puudu. Pea pooled (46%) tööandjad leiavad, et ka napp töökogemus on puudujäägiks, mis iseloomustab eelkõige nooremat generatsiooni, kelle sisenemine tööturule on Eestis probleemne.

Töökogemusest märksa vähem tunnevad tööandjad puudust erialasest haridusest ning sobimatutest isikuomadustest. 24% tööandjatest sooviksid näha paremaid võõrkeeleoskusi ning 19% tööandjatest tugevamat eesti keele oskust. Arvestades, et enamik tööandjatest ei ole välistööjõule ka tööjõupuuduses avatud ning juba täna peab pea viiendik tööpakkujatest eesti keele oskust probleemseks, saab võõrtööjõul olema väga keeruline siseneda Eesti tööturule.

Kõige vähem peavad tööandjad probleemseks kandidaatide sobimatut väljanägemist ning füüsilist võimekust, mis on tööturule igati tervendav.

 

Suurimad puudujäägid
56% juhtudest napib tööks vajalikke oskusi

„Tööandjate soovidest on kindlasti õppida ka tööotsijatel, kes võiksid märgata ootuste taga võimalust end paremini ette valmistada. Kahjuks ei oska paljud meist oma oskusi ja teadmisi kandideerimisprotsessi esimestes etappides sobivalt väljendada ja seetõttu väheneb konkurentsivõime. Nii nagu värbamisjuht peab välja selgitama kandidaatide sobivuse ametikohale, peaks ka tööotsija tegema võimalikult palju eeltööd, et näha, kuidas tema oskused, teadmised ja kogemused võiksid ettevõttele lisaväärtust luua. Eduka kandideerimise võti peitubki ettevalmistuses, kuna paljudel kandidaatidel on tegelikult sobivad oskused olemas, kuid nad võtavad kandideerimist liiga kergekäeliselt ega tea seepärast, kuidas oma teadmisi tööandjani viia,” kommenteerib uuringut CV Keskuse turundusjuht Henry Auväärt.


Käesoleva aasta sügisel CV Keskuse tehtud tööturu-uuringusse andis oma panuse 736 tööandjat. Uuringus osalenud tööandjad on läbilõige Eesti ettevõtetest, nii ettevõtete suuruse poolest kui ka tegevusvaldkonniti ja piirkonniti. 54% vastanutest moodustasid ettevõtte omanikud või tippjuhid, 26% personalijuhid või värbamisspetsialistid.

Allikas: sekretar.ee

Osale arutelus

Toetajad

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Valdkonna töökuulutused

Posti Group is looking for a TEAM LEADER

Manpower OÜ

08. oktoober 2017