28. jaanuar 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tööandjate ootused: millest kandideerijatel enim puudu jääb?

Suurim puudujääk on reaalsed ametialased oskused ja vähene töökogemus
Foto: pixabay.com
61% tööandjatest vajab järgmisel poolaastal lisatööjõudu ja nõudlus sobivate töötajate järele ületab juba praegu tööturul leiduvat ressurssi, mis muudab personaliotsingud väga keeruliseks. Suurimaks puudujäägiks on reaalsed ametialased oskused, mida uuel ametikohal on kohe võimalik rakendada.

Enam kui pooled (56%) tööandjatest leiavad, et just tööks vajaminevatest oskustest jääb kandideerijatel kõige sagedamini puudu. Pea pooled (46%) tööandjad leiavad, et ka napp töökogemus on puudujäägiks, mis iseloomustab eelkõige nooremat generatsiooni, kelle sisenemine tööturule on Eestis probleemne.

Töökogemusest märksa vähem tunnevad tööandjad puudust erialasest haridusest ning sobimatutest isikuomadustest. 24% tööandjatest sooviksid näha paremaid võõrkeeleoskusi ning 19% tööandjatest tugevamat eesti keele oskust. Arvestades, et enamik tööandjatest ei ole välistööjõule ka tööjõupuuduses avatud ning juba täna peab pea viiendik tööpakkujatest eesti keele oskust probleemseks, saab võõrtööjõul olema väga keeruline siseneda Eesti tööturule.Kõige vähem peavad tööandjad probleemseks kandidaatide sobimatut väljanägemist ning füüsilist võimekust, mis on tööturule igati tervendav.

 

56% juhtudest napib tööks vajalikke oskusi
Foto: Allikas: www.cvkeskus.ee

„Tööandjate soovidest on kindlasti õppida ka tööotsijatel, kes võiksid märgata ootuste taga võimalust end paremini ette valmistada. Kahjuks ei oska paljud meist oma oskusi ja teadmisi kandideerimisprotsessi esimestes etappides sobivalt väljendada ja seetõttu väheneb konkurentsivõime. Nii nagu värbamisjuht peab välja selgitama kandidaatide sobivuse ametikohale, peaks ka tööotsija tegema võimalikult palju eeltööd, et näha, kuidas tema oskused, teadmised ja kogemused võiksid ettevõttele lisaväärtust luua. Eduka kandideerimise võti peitubki ettevalmistuses, kuna paljudel kandidaatidel on tegelikult sobivad oskused olemas, kuid nad võtavad kandideerimist liiga kergekäeliselt ega tea seepärast, kuidas oma teadmisi tööandjani viia,” kommenteerib uuringut CV Keskuse turundusjuht Henry Auväärt.

Käesoleva aasta sügisel CV Keskuse tehtud tööturu-uuringusse andis oma panuse 736 tööandjat. Uuringus osalenud tööandjad on läbilõige Eesti ettevõtetest, nii ettevõtete suuruse poolest kui ka tegevusvaldkonniti ja piirkonniti. 54% vastanutest moodustasid ettevõtte omanikud või tippjuhid, 26% personalijuhid või värbamisspetsialistid.

Allikas: sekretar.ee

Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Helen RootsPersonaliuudised.ee juhtTel: 55 988 223
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700
Mirell SoaseppKonverentside programmijuhtTel: 55 565 456