Millised koolitused on ettevõtetes populaarseimad

koolitus
Asjalik koolitus innustab mõtlema kastist väljapoole.

Edukas ettevõttes on järjest olulisem efektiivsus, mis peegeldub ka ettevõtete koolitussoovides. Järjest populaarsemad on ajajuhtimise, efektiivse koosoleku pidamise ja ka toimiva kommunikatsiooni koolitused.

„Asjalik koolitus innustab mõtlema kastist väljapoole,” sõnab DPD personali- ja kvaliteedijuht Annika Oruaas. DPD on ettevõttena aru saanud, et töötajate koolitamine on kasulik nii otseselt kui kaudselt. „Täieneb ettevõtte oskuste ja teadmiste pagas, kasvab meeskonna koostöö, ollakse oma valdkonna teemadega kursis, saame luua koostöösuhteid,” loetleb Oruaas koolitamise plusse.
Personaliekspert Koolituste koolitaja Ülle Mugu tõdeb, et praegu panustatakse töötajate arendamisse rohkem kui varem. „Ettevõtted on hakanud mõtestama oma protsesse ja soovivad neid parandada,” ütleb ta. Populaarsete koolituste hulka on jõudnud personalitöö, arenguvestluste ja koosolekute korraldamine ning ka ajajuhtimine. 

Kohustuslikud ning vabatahtlikud koolitused

Töölepinguseaduses ei ole sätestatud, mis koolitused töötajatel läbitud peavad olema. Küll aga on tööandjal kohustus tagada töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks ettevõtte huvidest lähtuv koolitus. Sellise koolituse kulud peab kandma tööandja ning lisaks maksma koolituse ajal keskmist töötasu. Koolituse valib ja pakub reeglina välja tööandja, kuid on ka aktiivseid inimesi, kes ise enda koolitamise peale mõtlevad.
Ülle Mugu kogemuse põhjal jagunevad inimesed enamjaolt kaheks. „Pool tuleb tööandja kaudu ja pool leiab meid ise,” sõnab ta. Ka aja-ja projektijuhtimise koolitaja Kristjan Otsmann ütleb, et tullakse nii tööandja initsiatiivil kui ka ise. „Tihti juhtub, et mõtte paneb tööandjale pähe mõni hellema arengunärviga töötaja,” sõnab ta.  
Oruaas ütleb, et nende töötajaid ei ole kunagi pidanud koolitusele minema sundima. DPD töötajatele võimaldatakse ka omal käel leitud koolituste läbimist. Heaks meetodiks peab ta iga-aastseid arenguvestlusi, kus selgitatakse välja töötajate koolitusvajadused ja -huvid ning pannakse kokku aastane koolitusplaan.
Merlis Jusupov koolitusfirmast KoduleheKoolitused leiab, et töötajad, kes ise endale koolituse välja kaubelnud, on motiveeritumad nii koolitustel osalema kui ka saadud teadmisi kasutama. „Kui koolitusvajadus jääb töötajaga läbi arutamata, siis ei hakka ta teadmisi realiseerima,” ütleb ta.

Koolitus aitab tulemuslikult aru pidada

Otsmann kinnitab, et nende juures käivad keskastme juhid ja oma ala tippspetsialistid oma tegevuste planeerimist auditeerimas. „On kasulik rattast välja tulla ja heita kõrvalpilk oma tegemistele, et neid analüüsida ja leida parenduskohti,” soovitab ta. 
„Pakumegi just neid koolitusi, mis aitavad inimestel ja meeskondadel efektiivsemaks ja tulemuslikumaks muutuda,” ütleb Otsmann. Praegu on märgata huvi suurenemist just tulemuslike koosolekute pidamise kohta. „Ilmselt on majanduse areng toonud kaasa vajaduse tulemuslikumalt aru pidada,” arvab ta. 
Kui ajajuhtimine võib näida paraja soolapuhumisena – päevas on ju ikka kaheksa töötundi –, kinnitavad koolituse läbinud, et mõtteviisi muutes on võimalik palju ära teha. Mõeldakse läbi, milliseid ülesandeid peab ise täitma ja mida saab delegeerida. Mõistetakse, et vahel on vaja aeg maha võtta ja panna plaan paika, selle asemel et arutult rabeleda. Loomulikult nõuab ajajuhtimine energiat, aga kokkuvõttes kulub energiat vähem kui ilma plaanita tegutsedes.

Kohustuslikud koolitused kolivad veebi

Koolitajatelt tellitakse kõige rohkem seadustest tulenevaid koolitusi, milleks on on tuleohutusalane väljaõpe, töötervishoid ja -ohutus ning kaubanduses ja teeninduses ka toiduhügieen. Kohustuslikkoolitus.ee koolitaja Taavi Teets ütleb, et suurtes kaubanduskeskustes tegutsevatele ettevõtetele on mugav lahendus e-kursused, mis on kokku pandud konkreetset keskust silmas pidades. Nii tagatakse töötajatele kiire ja tõhus väljaõpe. 
Teets lisab, et aastal 2008 osaleti pigem klassikoolitusel, kuid nüüd eelistatakse e-õpet. „Aja mõiste on omandanud täiesti uue tähenduse ja tehnoloogia areng on loonud uued võimalused virtuaalse klassiruumi näol,” ütleb ta. 
Kuna töötajat ei tohi lubada töökohale enne, kui on tehtud tuleohutuse alane juhendamine, aktiveeruvad koolituste tellijad enne aruannete tähtaega, auditite eel või pärast järelevalveametniku visiiti. Ka sellisel nüüd-ja-kohe-vajadusel on e-õpe suureks abiks.  
Kahjuks näitab praktika sageli, et neid koolitusi tellitakse pigem selle pärast, et linnuke kirjas oleks ja saaks töölepingu ametlikult vormistada. Teets on veendumusel, et selline käitumine ei ole õige. „Töötaja ohutusalane harimine on tööandja panustamisviis,” on ta kindel. Teets juhib tähelepanu hiljutisele tulekahjule Dubais, kus pilvelõhkuja põlengus ei olnud mitte ühtegi hukkunut. Ta on kindel, et töötajad teadsid, kuidas tegutseda, ja olid evakuatsiooniks ette valmistunud.

Suhtlemisoskus tuleb kasuks kõigile

Lisaks spetsiifilistematele oskustele on väga palju universaalseid oskusi, mis toovad kasu nii klienditeenindajale kui ka tippjuhile. Ülle Mugu arvab, et kõige tähtsamaks võib pidada suhtlemisoskust. Tema sõnutsi on seda pädevust seni alahinnatud. „Koolitusel ütlevad õppijad tihti imestunult, et aga mida ma seni teinud olen – ma ju polegi osanud suhelda!” räägib Mugu.  
Ka RA koolituste juhataja ja koolitaja Krista Silbaum soovitab eriti tulemusliku suhtlemise koolitust, mis tugineb E.Berne’i suhtlemistasanditele ja ka tööstressi juhtimise ja lõdvestumisoskuste omandamise koolitust.
Kristjan Otsmann tõstab esile nii emotsionaalset intelligentsust kui ka teadmiste rakendamist. „Järjepidev areng ja oma töö paremaks muutmine, tillukeste sammudega ja iga päev, on väga olulised,” sõnab ta. 

Koolitusest on kasu igal juhul

Kuigi on näha õpihimu suurenemist ja koolituste valik laieneb, tuuakse eestlaste puhul esile, et meil puudub oskus õpitud teadmisi praktikas kasutada. Lisaks heidetakse ette vähest julgust ja loovust ning vanemaealiste puudulikku arvutikasutusoskust. Ka kõike seda saab koolitustel arendada ja veakohti teades saab neile rohkem tähelepanu pöörata.
Ülle Mugu räägib oma kogemusest, et tihti tullakse saama konkreetseid teadmisi, aga lisaks lahkutakse isikliku kasvu, sotsiaalsete suhete ja hea eneseväljenduse oskusega. „Mitmest meie kursusest on välja kasvanud tihedat koostööd tegevad professionaalide kogukonnad,” toob ta esile veel ühe plussi. 
Annika Oruaas ütleb, et DPD-l on kombeks pärast iga koolitust töötajatelt tagasisidet küsida ja hinnata tulemuslikkust arenguvestluste käigus. Nii on kindel, et kõigil on õpitud oskustest ka kasu ja keegi ei käi koolitusel lihtsalt istumas.

Allikas: sekretar.ee (artikkel ilmus Äripäeva erilehes Koolitus)

Osale arutelus

  • Liisi Konovalov

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Energia avastuskeskus – pinget pakkuv ja ootamatult šikk peopaik

Tallinna vanalinna ja Kalamaja piiril asuv Energia avastuskeskuse hoone on sadade üritusekorraldajate jaoks vastanud kolmele üliolulisele kriteeriumile: a) vana elektrijaama masinamaja peasaal on ootamatu, ent šikk peopaik, b) suurel ekspositsioonialal on külalistele garanteeritult avastamisrõõmu, ja c) keskuse asukoht on lihtsalt väga hea.

Tallinna Õpetajate Maja – väärikas peo ja koolituskoht vanalinna südames

Tallinna Õpetajate Maja on raekoja platsi ääres asuv kolmest majast koosnev kompleks, kus on võimalik korraldada pidusid, konverentse, koolitusi, vastuvõtte, kontserte ja palju muud.

Valdkonna töökuulutused

IT Koolitus otsib KOOLITAJAT

IT Koolituskeskuse OÜ

10. detsember 2017

M-Partner HR otsib VÄRBAMISKONSULTANTI

M-Partner HR OÜ

09. detsember 2017