1. veebruar 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Siiski on hulk koolitusi, mille läbimine ei ole ainult tööandja huvides, vaid tähendab ka töötajale endale olulist väärtuse tõusu tööturul ehk koolitus ei ole vaid tööandja tegevusalaga seotud, vaid omandatud teadmistega saab minna ka teiste tööandjate juurde tööle.

Sõltuvalt koolituse sisust, pikkusest ja asukohast, võib selle maksumus olla märkimisväärne. Seega juhul, kui koolitus ei toimu ainult tööandja huvides ja sellega seotud kulu on suur, võib tööandja teha töötajale ettepaneku sõlmida koolituskulude kokkulepe, kuid seda siis kindlasti enne töötaja koolitusele saatmist. Koolituskulude hüvitamise kokkulepe võimaldab kokku leppida, et pärast koolituse läbimist töötab töötaja tööandja juures teatud aja ning kui tööleping peaks lõppema enne selle siduvusaja lõppu, tasub töötaja koolituskulu proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga.

Niisugune kokkulepe ei saa olla vaid üksik punkt töölepingus, millega töötajat kohustatakse hüvitama tööandajale töölt lahkumisel kõik koolitusega seotud kulud. Iga koolituse puhul tuleb eraldi kaaluda, kas koolituskulude hüvitamise kokkuleppe sõlmimine on põhjendatud, ja pidada töötajaga läbirääkimisi, et mõlemad pooled saaksid ühtmoodi aru, miks selline kokkulepe sõlmitakse ja mis on selle õiguslik tagajärg.

Allikas: sekretar.ee