10. veebruar 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tööandjad tegid Siseministeeriumile ettepaneku muuta välismaalaste seadust järgnevalt:

Kaotada kõigis valdkondades nõue, et kolmandatest riikidest pärit töötaja palk ei tohi olla väiksem kui Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutis. Tööandjate hinnangul piisaks, kui palgakriteerium on Eesti aasta keskmise palga suurune või vähemalt valdkonna keskmine.Valdkondades, kus on suur tööjõupuudus, kaotada ka valdkonna keskmise palga maksmise nõue.Suurendada oluliselt sisserände piirarvu.Kaaluda motivaatorite või soodustuste pakkumist tööandjatele, kes võtavad praktikale välistudengeid (nt juhendajatasu maksmine vmt). Välismaalaste seadusega on küll loodud soodsad tingimused välistudengite Eestisse tööle jäämiseks, kuid reaalsus on see, et paljud välistudengid ei suuda leida isegi praktikakohta, mis seoks neid Eesti tööandjatega juba õpingute kestel. See ei seondu küll otseselt välismaalaste seadusega, kuid probleemiks on ka liiga karmid nõuded eesti keele oskusele teatud ametikohtadel, kus eesti keele oskus ei ole tegelikult üldse vajalik või kus kliendid on valdavalt võõrkeelsed (ja eestikeelsete klientide teenindamiseks on olemas teine töötaja).

Lisaks eeltoodule juhib Eesti Tööandjate Keskliit tähelepanu, et aina rohkem tuleb pöörata tähelepanu välismaalaste integreerimise probleemidele. See hõlmab nii keeleõpet kui ka igapäevaküsimusi nagu koolikohad, lasteaiad jm.

Kuna nii tööandjate vajadused kui ka muud maailmas toimuvad protsessid toovad ilmselt kaasa välismaalaste sisserände kasvu, peame oluliseks sellest tulenevaid võimalikke probleeme ennetada.

Autor: Tööandjate Keskliit