Pulki täis pea viib tupikusse

stress
Kui enda liigutamist soositakse palju, siis vaimse poole eest hoolitsemine on...

Suurest stressitaluvusest rohkem võiksid tööandjad hinnata töötaja võimekust pingetega toime tulla, kirjutab Äripäeva rubriigitoimetuse juht Rivo Sarapik.

Stressi- või pingetaluvusele tuleb varem või hiljem piir ette ja siis hakkab juhtuma ebameeldivaid asju. Kannatab töötulemus, tekivad füüsilised ja vaimsed tervisehädad, kontollimatu käitumine liikluses või hääle tõstmine alluvate peale. Mida kõrgemal positsioonil boss, seda hõlpsamini viimast andestatakse või peetakse juhtimisvõtteks, mida see aga pole. Selline käitumine on ebaadekvaatne reageering olukorrale ja oma tunnetele.

Kui inimene ei oska end vaevavale probleemile leevendust leida, kajastub see ka tema tööelus. Lisaks agressiivsusele võidakse töötada läbipõlemiseni, hilinetakse, lubadused-projektid venivad, töö kvaliteet on kasin jne. Peale isiklike tulemuste kujundab see ka õhkkonda ja mõjutab ümbritsevaid kolleege, partnereid või kundesid.

Vaimne tervis ehk liikuma panev jõud

Väärtustada ei tasuks niisiis mitte stressi talumise hulka, vaid hinnata ja arendada töötajate oskust pinget juhtida. Tõsi, nagu füüsiline vorm, on ka liikuma panev jõud ehk vaimne tervis igaühe isiklik asi, mille eest peaks ennekõike igaüks ise hea seisma. Samas võib osutuda ärile kasulikuks selles suunas positiivseid tõukeid anda ja vaadelda seda kui investeeringut. Pealegi tuleb tööjõupuudust ja selle süvenemist arvestades hoida iga töökäepaari kui silmatera.

Kui enda liigutamist soositakse palju näiteks spordikulude hüvitamise kaudu, siis vaimse poole eest hoolitsemine on selle kõrval kasutamata võimalus. Pindi Kinnisvara näide tõendab, et sellest võib suurt tulu tõusta. Kuna ettevõtte töötajad puutusid ametis tihti kokku ebameeldivaga, mis nii neid endid kui nende tööpanust mõjutas, otsustas ettevõtte omanik Kalev Roosiväli midagi ette võtta.

Ta hakkas korraldama ettevõttes regulaarseid vaimset tervist puudutavate teemade arutelusid, mida juhivad eksperdid ja mille teemad valivad välja töötajad ise. Näiteks on käsitletud enda kehtestamist kriisiolukordades ja seda, kuidas tulla toime emotsioonidega. Osalemine on vabatahtlik ja ürituse kulud hüvitab ettevõte, nagu ka näiteks esimese personaalse nõustamise, kui selleks soovi peaks tulema.

Möödunud aastal investeeris kinnisvarafirma sellesse ligikaudu 3500 eurot ehk umbes kolme äriklassi sülearvuti hinna suuruse summa, ent investeeringu teenis üks töötaja tagasi juba kolme kuuga. Tuli välja, et see töötaja ei tulnud tööstressiga toime ja plaanis lahkuda, probleemid tulid enne minekut jutuks. Ärasaatmise asemel viidi andekas ja kasulik töötaja üle teisele ametile ja selle personaliotsusega kaasnenud lisamüügiga oli aastakulu kvartaliga tagasi teenitud (kuula ka intervjuud saates Äripäev Eetris).

Tööriistakasti laiendamine

Raha pole siiski ainus mõõdik. Kui aidata inimesel lahendada midagi, mis teda vaevab ja tema elukvaliteeti halvendab, saab vastutasuks ka tänutunde. See omakorda on tugev motivaator nii firmas töötamiseks kui ka maksimaalselt panustamiseks.

Samuti muutuvad tööturul järjest olulisemaks keeruliste probleemide lahendamine, loovus, emotsionaalne intelligentsus, koostöö, ka kognitiivne paindlikkus jne – kõik pehmed väärtused. Ümber on kujunemas ka tööaeg ehk piire töö ja eraelu vahele peab oskama ise tõmmata. Emotsionaalse poolega toimetuleku tööriistakast on eriti meestel kaunis vaene. Kui jutuks tuleb pinge maandamine, kerkivad esile ikka naps, nädalalõpumöll klubis või ka sport, tihti ka ülearuses määras, ometi on ju ka konstruktiivsemaid võimalusi.

Näiteks USA sõjavägi on avastanud, et lahingust tulnud ja traumajärgse stressihäire käes vaevlevate sõdurite ravi on tulemuslikum ega vaja mõnel juhul ka ravimeid, kui mehed tegelevad meele kontrollimise ehk mediteerimisega. Sellega tegelevad ka tegevsõdurid – lisaks füüsilistele võimetele on taju kriitilise tähtsusega.

Praktika positiivset mõju on täheldanud ka hulk ookeanitaguseid koole New Havenis, San Franciscos ja Californias, kus praktika juurutamine õppeasutuses on vähendanud õpilaste agressiivsust, parandanud samal ajal õpitulemusi ja tõstnud õpetajate töömotivatsiooni. Mõni kool on lisanud tunniplaani jooga. Ka Eestis kasutatakse vaikuseminuteid, mille eesmärk on sama – tähelepanu ja meelerahu.

Mediteerimine või jooga on vaid üksikud näited ega pruugi kõigile sobida. Küll aga annab USA armee maailma silmapaistvama organisatsioonina eeskuju, et inimeste rahulikus meeles peituvad võimalused ja sellesse tasub panustada.

* Artikkel on ilmunud Äripäevas

Osale arutelus

  • Rivo Sarapik, Äripäev

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Toosikannu puhkekeskus Käru vallas Raplamaal

Raplamaal asuv Toosikannu puhkekeskus on ideaalne peokoht nii suurematele kui ka väiksematele seltskondadele. Aga mitte ainult – Toosikannus asub Eesti esimene ja ainus loomapark ning lisaks tähtpäevade tähistamisele on see suurepärane koht asjalikele koosolekutele ja konverentsidele.

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Valdkonna töökuulutused