Kuidas seadused pärsivad tööhõivet

toojoupuudus
Tuleks lihtsustada välismaalaste töötamist Eestis, olgu ta siis pagulane,...

Kas me tõesti peame riigina seadma nii palju erinevaid piirangud välismaalaste töötamisele, kui meil samas on ometi suur tööjõupuudus, küsib AS-i G4S juhatuse esimees Priit Sarapuu.

Kuivõrd vajab turvavaldkond välistööjõudu?

Rahvastik vananeb ja ettevõtetel on sobivaid töötajaid järjest raskem leida. Et need probleemid ei süveneks, tuleb juba täna hakata reaalseid muutusi tegema. Vabu kohti on turvasektoris ligi 200, aga sisserännanuid me sinna kohe võtta ei saa. Seadused ei luba. Osa seadustest tulenevaid piiranguid ei ole aga enam põhjendatud. Selleks, et rohkematel inimestel oleks võimalik tööturule siseneda, peab riik olema paindlikum.

Eesti ei peaks piiri tagant siia tööle lubama ainult tippspetsialiste, vaid ka neid, kes soovivad teha lihtsamaid töid, mida Eesti inimesed enam ei soovi. Üleüldiselt tuleks lihtsustada välismaalaste töötamist Eestis, olgu ta siis pagulane, välistudeng või keegi kolmas. Miks ei võiks meil välismaalased töötada näiteks parkimiskontrolöri või turvaseadmete tehnikuna?

Millised need takistused on?

Kindlasti tuleks üle vaadata keelenõuded. Praegu peame nõudma töötajalt keeletunnistust, et tal oleks õigus teha turvatööd olukorras, kus tema igapäevatöös pole nõutavat keeleoskust vaja ja klient seda ka ei nõua. Turvatöös on suhtlemisoskus ja keeleoskus küll väga oluline, kuid seda ei peaks reguleerima riik, vaid see on juba turvaettevõtte ja tema kliendi omavaheline asi.

Välismaalase töölevõtmise turvatöötajana välistab pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse nõue. Siin piisaks sellest, kui inimesel on elamisluba töötamiseks, kuid selleks peab töökoht ja inimene veel omakorda vastama tervele hulgale kriteeriumidele. Kas seda kõike ikka peab nii palju piirama olukorras, kus me juba pikemat aega räägime tööjõu pidevast puudusest?

Kas peale seaduste saab riik veel midagi ära teha?

Suurbritannias on meil G4S Work Programme. Pakume riigile sisuliselt töötukassa teenust, millega aitame riiki sisserännanutel tööturule pääseda. Seal on näha, et sisserännanute tööle aitamisel tuleb neid väga palju abistada. Aidata neid keeleõppes, vajalike teadmiste ja oskuste omandamisel, CV koostamisel jne. Isegi kui inimesel on suur töötahe ja oskused olemas, siis on ikkagi vaja teda palju aidata asjaajamises, eriti juhul, kui ta tuleb teistsugusest kultuuriruumist. Aga järjekindlus viib sihile ja lõpuks saavad need inimesed isegi oma ettevõtted käima.

Võtame näiteks Iraanist tulnud Amiri, kes oli kodumaal töötanud sisekujundajana ja põrandakatete paigaldajana, kuid ei suutnud pooleteise aasta jooksul Suurbritannias tööd leida, sest tal polnud Suurbritanniast ühtegi töökogemust ega soovitajat võtta. Samuti vajas ta keeleõpet ja abi bürokraatiaga tegelemisel ning loomulikult ettevalmistust töövestlusteks. Ta suunati meie tööprogrammi möödunud aasta aprillis ja juba novembris asutas ta oma põrandakatete äriga tegeleva ettevõtte.Praegu läheb tal hästi ja lisaks oma ettevõttele on tal ka püsiv töökoht oma erialal.

See näitab, et kui sisserännanud inimesel on töötahe olemas, siis sobivat rakendust talle kindlasti leiab, tingimus on aga, et Eesti riik peaks seda inimest pidevalt aitama ja toetama – keeleõppe, sobivate töökohtade leidmise, asjaajamise jms-ga.

Milline on G4S-i kogemus sisserännanute ja varjupaigataotlejatega erinevates riikides?

Peale Suurbritannia G4S tööprogrammi oleme Austrias koostöös sealse töötukassaga värvanud ja välja õpetanud töötuid varjupaigataotlejaid, kellele on antud luba Austriasse jääda. Praegu töötavad nad näiteks tõlkidena, intervjueerides politsei tarbeks riiki tulnud pagulasi.

Üle poole Kreekasse rännanud pagulastest maabuvad Lesbose saarel. Seal oleme abiks ühele mittetulundusühingule, kes pakub pagulaslastele ajutist turvakodu, kuni leitakse nende lähedased. Äsja saarele saabunud põgenikest lapsed on inimkaubitsejate sihtmärgiks, mistõttu on ülimalt oluline neile kohe turvalist varjupaika pakkuda.

Belgias on meil näiteks ühe ettevõttega kahasse pea 400 voodikohaga varjupaigataotlejate majutuskeskus, ka pakume turvateenust veel kaheksas Belgias asuvas sarnases majutuskeskuses. Näiteid leiab ka Soomest, Luksemburgist ja Küproselt.

Pagulastega seonduv on kõikuma löönud paljude inimeste turvatunde. Mis on teie ettepanekud selle parandamiseks?

Me oleme siin riigis alati igasuguste kaabakatega hakkama saanud ja saame ka edaspidi. Me ei pea kartma! Turvaettevõtted muudavad Eesti turvalisemaks ja ühiskond ootab meilt seda. G4S on praegu Politsei- ja Piirivalveameti tugev koostööpartner. Me aitame teineteist selleks, et Eesti inimesed tunneksid end turvaliselt, ja mullu andsime politseile üle ligi 2800 õigusrikkujat. Siiski ootavad Eesti elanikud, ettevõtjad ja kohalikud omavalitsused meilt turvalisuse parandamiseks rohkem, kui meil on lubatud teha. Turvaettevõtted saavad Eestit veelgi turvalisemaks muuta, kui riik annab turvaettevõtetele rohkem õigusi avaliku korra tagamiseks.

Allikas: Eesti Tööandjate Keskliit

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Strand SPA & konverentsihotell trumpab konkurendid üle rikkaliku kogemustepagasiga

Lääne-Eesti suurimal konverentsikeskusel on 25 aastat kogemusi ürituste korraldamises. See fakt saadab kindla sõnumi klientidele – võimekas ja usaldusväärne, professionaalne ja kvaliteetne. Just selline koostööpartner on Strand.

Valdkonna töökuulutused