Autor: Personaliuudised.ee • 18. veebruar 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Tööjõupuudus ei ole enam ammu vaid vajadus rohkemate programmeerijate, inseneride ja tippspetsialistide järele. Täna otsitavad tööandjad tikutulega taga tublisid kutseoskustega inimesi ja ka lihtsamat tööjõudu. Kui kõrvale jätta Ida-Virumaa spetsiifiline probleem, siis on enam-vähem kõik, kes tahavad ja suudavad tööd teha, praegu hõivatud ja sellest on kujunemas üks olulisemaid takistusi Eesti arengule,” ütles Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.

„Võttes arvesse sündimust, suremust, sisse- ja väljarände suhet, elanikkonna vananemist ja seda, et kõik tööealised inimesed ei osale tegelikult tööturul, jääb Eestis aastani 2040 puudu keskmiselt 5000 töötajat ehk maksumaksjat aastas,” lisas Tamsar. „Juba mitte väga pikas perspektiivis muutub keeruliseks hoida isegi praegust riigi avalike teenuste taset, rääkimata eestimaalaste heaolu kasvatamisest.”

Tamsari sõnul ei tohi vajadust välistööjõu järele segamini ajada debatiga pagulaste vastuvõtmise üle. „Pagulaste aitamine toimub humaansetel kaalutlustel, välistööjõust rääkides peame silmas neid, keda on meile endile vaja,“ selgitas ta.

Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu on sisserände kohta vastu võtnud konkreetsed seisukohad ja soovitused.

• Eestisse on teretulnud kõik inimesed, kes soovivad tööd teha ja/või siin ettevõtlusega tegelda. Seejuures ei ole oluline, kas tegemist on sõjapõgeniku, rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud spetsialisti või lihtsalt paremat elujärge sooviva inimesega. Eesti konkurentsivõime huvides ei ole hoida välismaalasi siit iga hinna eest eemal, vaid soodustada ettevõtlike ja teotahteliste inimeste Eestisse kolimist.

• Valitsusel tuleks siin võtta selge eestvedav roll ja öelda: kui tahate teha tööd ja austate meie reegleid, olete teretulnud. Reeglid peavad seejuures olema sõnastatud selgelt ja üheseltmõistetavalt, jäädes samas sõbralikuks ja kultuurilisi eripärasid austavaks. Esmatähtis on soov luua väärtust ja tõsta sel moel nii enda kui ka kõigi eestimaalaste heaolu, järgides seejuures Eesti seadusi ja tavasid. Kui meile vajalikke töötegijaid on valmis Eestisse tulema enam, kui lubab praegune sisserändekvoot, tuleb kvooti muuta.

• Ettevõtete üheks suuremaks arengupiduriks on praegu tööjõupuudus, mida aitaks lisaks muudele meetmetele lahendada välistööjõud. Enamikule Eesti ettevõtjatest on välismaalase palkamine ebamugav ja keeruline, kuna see nõuab lisapingutust: alates sisemiste tööprotsesside muutmisest (töökeskkond muutub vähemalt osaliselt mitmekeelseks) kuni kollektiivis sallivuse kasvatamiseni. Eesti Tööandjate Keskliit kutsub ettevõtjaid üles selleks pingutuseks valmistuma ja nägema seda võimalusena saada konkurentsieelis. Alustada võiks näiteks välistudengite praktikale võtmisest.

• Selleks, et sisserändajad ka tegelikult saaksid siinsele tööturule integreeruda, peame vajalikuks, et valitsus analüüsiks ja muudaks paindlikumaks välismaalaste töötamisele seatud nõuded. Paljud neist olid omal ajal õigustatud, kuid on praeguses olukorras aegunud ja takistavaks muutunud. Näiteks ei ole paljudel ametikohtadel, kus nõutakse eesti keele oskust, see tegelikult töötamiseks vajalik. Samuti ei ole enam põhjust nõuda kolmandatest riikidest palgatud töötajale keskmisest palgast 1,24 kordse töötasu maksmist.

• Peame oluliseks, et riik panustaks senisest enam sisserändajate integreerumisse, luues selleks vahendid ja võimalused, sh keeleõppeks.

Allikas: Eesti Tööandjate Keskliit