Kutsehaigetel olid füsioloogilistest ohuteguritest enim mõjutatud kehapiirkonnaks käed (51,1%), kirjutab terviseamet. Silma torkab, et eriti palju on diagnoositud karpaalkanali sündroomi, mis on neuroloogiline haigus, kuid mida ravivad ka ortopeedid. Selle haiguse puhul kipuvad käed öösiti ära surema ja hiljem ka päevasel ajal valutama.
Ametite poolest saab välja tuua traktoristi, klienditeenindaja, juuksuri, pakkija, koka, operaatori, bussijuhi, raietöölise ja kondiitri, ametid, mille puhul olid mõjutatud nii käed kui õlavööde (31,9%), on operaator, keevitaja, tisler, puidutööline, õmbleja ja liinitööline.
Lihasluukonna- ja sidekoehaigused on peamised esmase püsiva töövõimetuse põhjustajad, 2014. aastal diagnoositi meestel ja naistel kokku 3127 (meestel 1348, naistel 1779) lihasluukonna- ja sidekoehaigust. Keemilised ohutegurid ja hingamisteid ärritavad ained põhjustasid kutsehaigestumist naistel sagedamini kui meestel. Hingamisteid ärritavad ained põhjustasid kutsehaigestumise neljal naisel ja ühel mehel.
Terviseamet avaldas märtsi alguses kutsehaigestumise aruande 2014. aastal. Nii nagu varasematel aastatel, diagnoosisid töötervishoiuarstid ka üldise kutsehaigestumise sagedamini naistel – kutsehaigetest 68% olid naised (n=38) ja 32% mehed (n=18). Meeste keskmine vanus oli 55,7 eluaastat, naistel 53,9 eluaastat. Kutsehaigestunu keskmine vanus oli 54,5 eluaastat. Neli kutsehaiget oli 30ndates eluaastates.
Töötervishoiuarstid diagnoosisid 56 isikul kokku 187 kutsehaigust, millest närvisüsteemihaigused moodustasid haigused 2,7%, naha- ja nahaaluskoe haigused 1,6%, lihasluukonna- ja sidekoehaigused 74,3% ja välispõhjuste toime tagajärjed 2,7%.
13,3%, kõrva- ja nibujätkehaigused 2,7%, vereringeelundite haigused 2,7%, hingamiselundite
Allikas: Terviseuudised.ee