Kuidas lõpetada töösuhe vaidlusteta

Meeli Miidla-Vanatalu
Meeli Miidla-Vanatalu

Mis on töölepingu lõpetamise juures põhilisimad vead, mida tööandjad teevad, ja mis neid vaidlusi põhjustavad, küsisis Personaliuudised Meeli Miidla-Vanatalult, tööinspektsiooni peadirektori asetäitjalt töösuhete järelevalve ja õiguse alal.

Vaidlused on sageli tingitud väga lihtsatest asjadest.

Tihti juhtub, et töötaja asub algul tööle kirjaliku lepinguta, siis jääb tasu saamata. Tööandja väidab, et see ei olnudki töösuhe ja tehtud töö oli kehv ning seega ei peagi tasu maksma. Kui töötaja soovib töötasu kätte saada, peab ta pöörduma töövaidluskomisjoni või kohtusse, et töösuhe tuvastada ja saamata jäänud töötasu välja nõuda. 

Sagedased on ka juhtumid, kui töötaja ei ole nõus tööandja otsusega tema tööleping mõjuva põhjusta erakorraliselt üles öelda. Selles olukorras ei jäägi muud üle kui see vaidlustada ehk töötaja nõuab erakorralise ülesütlemise tühistamist. Nüüd juba enamasti teatakse, et tööd siiski tagasi ei saa, aga vähemalt on töötajal õigus hüvitisi nõuda. Juhul kui töövaidluskomisjon või kohus loebki ülesütlemise tühiseks ja lõpetab TLS § 107 alusel töölepingu, saab töötaja lisaks hüvitisele endale ka sotsiaalsed garantiid (näiteks töötuks jäämisel taotleda töötuskindlustushüvitist).

Lähenemine tööandja vaatest: kui tööandja ei ole nõus, et töötaja väidab, et ta on töölepingut rikkunud, ega soovi maksta TLS § 91 lõikega 2 kaasneva kolme kuu keskmise töötasu hüvitist, siis ei jää tal muud üle kui vaidlusse asuda. Kui töövaidluskomisjon või kohus ütleb, et töötajal ei olnud mõjuvat põhjust töölepingut erakorraliselt üles öelda, siis loetakse tööleping töötaja poolt korraliselt üles öelduks ja tööandja hüvitist maksma ei pea.

Osale arutelus

Toetajad

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Valdkonna töökuulutused

Posti Group is looking for a TEAM LEADER

Manpower OÜ

08. oktoober 2017