Naistepäevauudis: Eesti naised on maailmas esirinnas

naisjuhid
Koostöö on üks olulisi tegureid, mida naised oma töös hindavad.

Kas oskate arvata, mida ühist võiks olla Venemaal, Balti riikidel, Tail, Indoneesial ja Filipiinidel? Selgub, et just neis riikides on ettevõtete juhtkondades kõige rohkem naisi.

Auditeerimis- ja raamatupidamisettevõte Grant Thornton viis hiljuti 36 riigis läbi uuringu, kust selgus, et naisjuhtide osakaal on suurim Venemaal. Meie idanaabri ettevõtetes on juhtpositsioonidest koguni 45% õrnema soo käes. Naisjuhtide arvukuselt järgnevad Filipiinid ja Leedu (mõlemad 39%), Eesti ja Tai (mõlemad 37%) ning Indoneesia (36%) ja Läti (35%).

See, et erasektoris on üle kolmandiku juhtivatest ametikohtadest naiste päralt, pole maailmas sugugi tavaline. 36 riigi keskmine on vaid 24% ning nimekirja tagaotsast leiame näiteks Saksamaa ja Jaapani, kus naisjuhte on käputäis: Saksamaal 15% ja Jaapanis ainult 7%. Ka USA-s ja Suurbritannias on naisjuhte vähe, umbes viiendik. Selle põhjuseks võib pidada sealseid sotsiaalseid norme, mis näevad juhtimist pigem ülevalt alla suunatud käskimise ja kontrollimisena, mitte eri tasandite koostööna. Koostöö on aga üks olulisi tegureid, mida naised oma töös hindavad.

Võrdsus 2060 aastaks?

Kui vaatame, milliseid rolle naised juhtkondades täidavad, siis kõige rohkem on personalijuhte (peaaegu neljandik) ja finantsjuhte (21%). Samas õrnemast soost tegevjuhte on vaid 9%.

Üldine tendents paistab liikuvat siiski selles suunas, et naiste osakaal ettevõtete juhtkondades suureneb pisitasa. Grant Thorntoni varasemate uuringute kokkuvõttes saab öelda, et viimase viie aastaga on naisjuhtide arv kasvanud kolme protsendipunkti võrra. Samas kui selline kasvutempo jätkub, on meil alles aastaks 2060 naisi ja mehi ettevõtete juhtkondades võrdselt. 

Võib ju küsida, miks see üldse oluline on, et ettevõtete juhtkondades oleks ka naisi? Vastus on lihtne: tänapäeva kiiresti muutuvas ja ebakindlas ärimaailmas on ettevõtte tippjuhtkonna mitmekülgsus ja erinevate kogemuste ja isiksuseomadustega inimeste olemasolu hädavajalik. Teadupärast naised ja mehed on erinevad, ning seega on erinevad ka naisjuhtide ja meesjuhtide hinnangud sellele, millised omadused on hea juhi juures kõige tähtsamad.

Millised omadused peavad heal juhil olema?

Eesti juhtidest pidasid nii naised kui ka mehed kõige olulisemaks oskust delegeerida ning toime tulla keeruliste ülesannetega. Seejuures hindas õrnem sugu delegeerimisoskust kõrgemalt kui mehed. Mehed hindasid naistega võrreldes oluliselt kõrgemalt juhi huumorimeelt ja kirge. Naised aga pidasid meestega võrreldes palju tähtsamaks intuitsiooni. 

Kui vaadata uuringu tulemusi laiemalt ehk 36 riigi kokkuvõttes, siis pidasid juhid kõige olulisemaks head kommunikatsiooni, kuid naiste jaoks oli kommunikatsioonil palju suurem tähtsus (42% vs. meestel 32%). Küsitletud, sh ka mehed selgitasid kommunikatsiooni toimimist nii, et meeste jaoks on kommunikatsioon kolleegidele oma otsustest teada andmine, kuid naistele tähendab kommunikatsioon arutelusid ja teiste kuulamist. 

Teine oluline omadus, mis juhtide arvates peaks ühel heal juhil olema, on võime inspireerida – anda organisatsioonile suund ja motiveerida inimesi selles suunas liikuma. Samas nägid nais- ja meesjuhid inspireerija rolli erinevalt.  Naised tunnistasid, et kuigi vahel on oluline, et juht oleks kirglikult oma visiooni ellu viimisele keskendunud ja valmis seda vajadusel ka läbi suruma, siis enamuse ajast peaks tegelema teiste ideede kuulamisega, et need seejärel juhtkonnas läbi arutada ning otsus vastu võtta. Samuti pidasid naised meeskonna ülesehitamist ja koostööd olulisemaks kui mehed.

Seega võib öelda, et liigume vaikselt, aga kindlalt uut tüüpi juhtimise suunas: traditsioonilisest käskimisele ja kontrollimisele keskendunud lähenemiselt hoopis kaasava ja koostööalti juhtimise poole.

Grant Thorntoni uuringut „Women in Business 2016: Turning promise into practice” saab lugeda siit (inglise keeles). Uuring viidi läbi 36 riigis 5500 juhi seas 2015. aasta teises pooles.

Naisjuhid
Naisjuhid

Osale arutelus

  • Eva Veinberg, Grant Thornton Balticu partner, vandeaudiitor

Toetajad

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Valdkonna töökuulutused

Posti Group is looking for a TEAM LEADER

Manpower OÜ

08. oktoober 2017