Kui tööandja keeldub kirjaliku töölepingu sõlmimisest

haamer
Oma õiguste kaitseks saab töötaja pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse.

Tööinspektsiooni iganädalane küsimuse-vastuse rubriik keskendub seekord probleemile, kui tööandja mingil põhjusel keeldub töölepingut sõlmimast. Olukord ei ole lootusetu, kinnitab tööinspektsiooni esindaja.

Vastab tööinspektsiooni nõustamisjurist Anne Simmulmann

Enne tööle asumist tuleb enda jaoks olulised teemad läbi arutada ja üle küsida ehk pidada läbirääkimisi ning eriti kasulik on, kui kõik kokkulepped ka kirja saavad. Välistatud pole ka olukord, kus töötaja esitab tööandjale oma nägemuse töölepingust ning asutakse selle pinnalt läbirääkimisi pidama. Kindlasti ei tohiks allkirjastada ühtegi lepingut, mille sisust ja tagajärgedest lõpuni aru ei saada.

Meeles tuleb pidada ka seda, et töötegemisega alustamine on võrdne lepingu sõlmimisega ja toob endaga kaasa mõlema poole jaoks õiguslikud tagajärjed. Kirjaliku lepingu puudumine ei tähenda, et tööd ei ole tehtud või kokkulepet ei ole. Loevad siiski ka suulised kokkulepped, kuid vaidluse korral on neid sageli raske tõendada.

Kui töölepingut ei ole sõlmitud enne tööle asumist, võib töötaja seda igal ajal nõuda. Tööandjal on kohustus esitada andmed kahe nädala jooksul arvates nõude saamisest. Kui tööandja pole esitanud kirjalikku lepingut, tasuks üle kontrollida ka töötamise registri andmed – on võimalik, et olete jäänud ka registrisse kandmata.

Oma rikutud õiguste kaitseks saab töötaja pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse, nõudeks töösuhte tuvastamine ja töösuhtega kaasnevate kohustuste täitmine. Töötamist saab tõendada, kui esitada töövaidlusorganile dokumente (nt kirjavahetus tööandjaga), kasutada saab ka tunnistajate ütlusi.

Olukorras, kus kirjalikku lepingut ei ole ja tööandja ei pea kinni ka suulistest kokkulepetest, võib kõne alla tulla töötajapoolne töösuhte erakorraline ülesütlemine.

Osale arutelus

Toetajad

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad