16. märts 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Paljud meist on kurtnud stressi üle või siis kuulnud, kui seda teevad lähedased. Tihti on stressi põhjustanud just töö ja sellega seotud pinged. Kuigi tööandjad teavad hästi, et töötaja peab regulaarselt käima töötervishoiukontrollis, siis tegelikult suunab oma töötajaid tervist kontrollima neist veidi üle poole. Liiga vähe tähelepanu pööratakse just psüühilisele heaolule, ehkki pikaajaline stress võib olla tervisele sama laastav kui suitsetamine ja vähene füüsiline aktiivsus. Lisaks on stress seotud südamehaiguste, depressiooni, ärevushäirete ja mitme teise haigusega. Tööstressiga seotud terviseriskid on Euroopa Liidus tööga seotud terviseprobleemide hulgas pärast luu- ja lihaskonnavaevusi teisel kohal ja siinkohal on Eesti Euroopas kahjuks esirinnas.

Kohustustest kõrvalehiilimine toob topeltkahju

Oma osa tööstressi tekkimises on Eestis kehtival korral, mille järgi kolme esimese haiguspäeva eest hüvitist ei saa, alates neljandast päevast maksab hüvitist tööandja, haigekassa hakkab maksma üheksandast päevast alates. Inimesed ei saa endale haiguspäevi lubada, sest see võtab nende palgast üsna suure osa ära, ja nii käiaksegi haigena tööl edasi. Esmalt mõjub see muidugi halvasti tervisele, mis on samuti üks stressi põhjuseid. Inimene tunneb, et kui tema või lähedase tervisega midagi juhtub, peab ta sellega üksi hakkama saama ning riigilt ja tööandjalt pole abi loota.

Kogu selline ennetustööst kõrvalehoidmine läheb meile kõigile lõppkokkuvõttes kalliks maksma, sest hiljem tuleb raviarved maksta kinni meil kõigil üheskoos. Ma leian, et riik võiks ettevõtete motivatsiooni suurendada nii, et igale ettevõtte antud panusele töötervishoidu lisab riik pool juurde, kiites sellega ettevõtte tegevust. Ja miks mitte pakkuda ka maksusoodustust. Praegu on olukord paraku vastupidine: töötajate sporditreeningute eest tasumine on maksustatud erisoodustusmaksuga, seega firmaomanikke justkui pigem karistatakse selle eest, et nad oma töötajatest hoolivad.

Ettevõte saab töötajatele pakkuda tasustatud tervisepäevi. Olen näinud ka ettevõtteid, kes premeerivad oma töötajaid spaa? või tervisepakettidega, aga nende osatähtsus üldisest hulgast on ikka veel väga väike. Paar-kolm päeva aastas aga ei tohiks ühtegi ettevõtet märkimisväärselt vaesemaks teha, kuid töötajale on tähtis teadmine, et suurema nohu-köha korral on tal võimalik kodus rahulikult terveneda, mitte haigena kolleege nakatada. Tööviljakus on haiguse ajal niikuinii palju väiksem. Kuna töötaja sportimise toetamine on muutunud juba üsna populaarseks, on loodetavasti varsti võimalik näha progressi ka maksusoodustuse poolel.

Kokkuvõttes peab oma tervise eest hea seisma ikka inimene ise. Tänapäeval, kui igapäevane töörütm võib vahetevahel olla üsna pingeline, tuleb teadlikult võtta aega puhata. Kui on lõunapaus, tuleb endale väike puhkus ja eine lubada. Kui on puhkus, peab koos perega puhkama, mitte muretsema töö pärast. Kui töö? ja puhkeaeg on kenasti tasakaalus, siis üldiselt kimbutab ka stress palju vähem.

* Artikkel on ilmunud ajakirjas Personali Praktik.

Autor: Dr Toomas Põld, Qvalitas Arstikeskus AS-i peaarst