17. märts 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Oluliselt on kasvanud ka personaliteenuste osakaal kõikidest sisse ostetavatest tugiteenustest, moodustades 2014. aastaks uuringu „UK Outsourcing Index” andmetel sellest pea viiendiku. Sama tulemust kinnitab ka Ernest&Young’i korraldatud uuring (HR outsourcing in Europe 2013), mis näitab, et personaliteenuste sisseostmise vajadus kasvab aasta-aastalt.

Tugiteenuste sisseostu põhjused

Tugiteenuste sisseostu olulisemaks põhjuseks on eelkõige soov vabaneda mahukatest administreerivatest tegevustest ja ülesannetest, mis otseselt ettevõttele tulemust ei too, küll aga on hädavajalikud. Siinkohal on oluliseks kaalukeeleks kulude vähendamise võimalus.

Administreerivate ja haldusteenuste sisseostmisel saab määravaks efektiivsuse kasv, mis üldjuhul on seotud sobivate tehnoloogiliste lahendustega, mida ettevõttel ei ole võimalik või ka mõistlik endal välja arendada. Samuti on efektiivsust võimalik suurendada optimeeritud protsessidega, mis teenusepakkujatel on üldjuhul hästi läbi mõeldud ja tõestatud.

Kolmas oluline sisseostu argument on vajadus tuua ettevõttesse projektipõhiselt/ajutiselt spetsiifilist pädevust, et stimuleerida üht või teist valdkonda või näitajat. Sellisteks projektideks võivad personalivaldkonnas näiteks olla:

palgasüsteemide väljaarendamine või ajakohastamine;motivatsioonisüsteemide kujundamine;laiapõhjaliste uuringute tegemine;tippjuhtide pädevuste hindamine jaarendustegevuste korraldamine;personalistrateegia väljatöötamine;talendijuhtimise põhimõtete kujundamine ja juurutamine jms.

Personalitöö kujundamine ja teenuse sisse ostmine

Personalitöö puhul on eri ettevõtetel erinevad vajadused sõltuvalt ärisektorist ja strateegilistest eesmärkidest ning ettevõtte suurusest. Enne kui ettevõtte juhid või ka teenusepakkuja selgitab välja personalivaldkonna vajadused, on oluline mõista personalitöö olemust ja sisu.  Lähenedes personalivaldkonnale eri tasandite kaudu, on võimalik luua teenus, mis on läbipaistev, struktureeritud ja efektiivne. Personalivaldkonna töö võimalikud tasandid:

personalihaldus;personalialased tegevused ettevõttes;äristrateegiline inimressursi juhtimine.

Personalihalduse all mõistame eelkõige töötajate andmete kogumist ja säilitamist, töösuhtega seotud dokumentatsiooni haldamist, jooksvaid tegevusi nagu puhkuste kavandamine ja administreerimine, palgamuudatuste vormistamine, töölepingu muudatuste vormistamine ja muud töösuhtega seotud dokumendid nagu tõendid, käskkirjad, statistika, raportid jms. Eelkirjeldatud tööd teevad keskmise ja suurema töötajate arvuga ettevõtetes tavaliselt personalispetsialistid, kes on omandanud vastava eriala rakendus- või kõrghariduse baasil. Tihti teevad sellist tööd ka ettevõtte raamatupidajad, kui tegemist on väiksema asutusega (kuni 50 töötajat). Mõnel juhul teevad personalihalduse tööd ka juhid ise, eriti kui on tegemist alustava ettevõtte, start-up’i või mikroettevõttega (2–10 töötajat).

Personalialaste tegevuste all peame silmas tavaliselt tegevusi, mis on üldjuhul seotud töötajate arendamise ja nende käest info kogumisega. Tüüpilisteks tegevusteks võib nimetada koolituste administreerimist ja tuge, rahulolu-uuringute koordineerimist, arenguvestluste juurutamist ja koordineerimist, statistika kogumist tööjõuvoolavuse kohta, töötajakeskse tulemusjuhtimise protsessi koordineerimist jms. Tööd sobivad tegema personalispetsialistid, personalijuhid, tihti on ametikohad kombinatsioon personalihaldusest ja personalitegevuste juhtimisest.

Äristrateegiline inimressursi juhtimine nõuab oluliselt rohkem juhtimisalast kompetentsi ja kogemust, ärilist mõistmist ja mõtlemist, kommunikatsioonioskusi ja analüütilist mõtlemist. Eesti ettevõtetes on äristrateegiline inimressursi juhtimine üldjuhul suuremate ettevõtete puhul personalidirektori vastutusalas või ka juhtide enda rolliks.

Suunad personaliteenuste sisseostmisel

Viidates uuringu „UK Outsourcing Index” andmetele, on personaliteenuste sisseostmine liikumas strateegilise fookuse suunas. Eluliselt olulise ja vajaliku haldus- ja administreeriva teenuse kõrval soovitakse üha enam leida partnerit, kes oleks muuhulgas valmis pakkuma näiteks talendijuhtimise lahenduste väljatöötamist ja erinevaid tänapäevaseid personalilahendusi.

Personalivaldkonna vajaduste ja ootuste hindamisel võib ettevõttel tekkida hulgaliselt elulisi ja ka praktilisi küsimusi. Kuidas otsustada, kas ja millist personalivaldkonna teenust ettevõttel parasjagu vaja on? Millised on kasutegurid ja riskid ning millist tulemust ettevõte ootab? Kas teha ise või osta sisse? Kuidas leida sobiv partner? Mida on vaja ettevõttel sisemiselt tagada või ümber korraldada, et sisse ostetav teenus edukalt toimida saaks? Neile ja paljudele teistele küsimustele keskendume artiklisarjas edaspidi.

Allikas: HR factory

Autor: Maarit Vabrit-Raadla, HR factory teenuste- ja arendusjuht