Töötaja isiklik kirjavahetus on siiski kaitstud

epost
Isiku eraelulised sõnumid on jätkuvalt kaitstud, tööandja võib kontrollida...

Viimastel nädalatel on Eesti meedias avaldatud hulk artikleid ja arvamuslugusid Euroopa Inimõiguste Kohtu 12. jaanuari 2016 lahendi Barbulescu vs. Rumeenia kohta. Muu hulgas on järeldatud, et nüüd on tööandjatel olemas kohtupretsedent töötaja meilivahetuse ja muude suhtlusvahendite jälgimiseks. Selline järeldus ei ole aga sugugi korrektne.

Euroopa Inimõiguste kohus ei teinud teedrajavat lahendit

Barbulescu vs. Rumeenia vaidluse asjaolude kohaselt sai tööandjale kontrolli käigus teatavaks, et töötaja oli kasutanud tööülesannete täitmiseks loodud Yahoo Messengeri kontot isiklikuks otstarbeks ja rikkunud sellega tööandja hinnangul töötaja suhtes kehtestanud reegleid, mis keelasid tööandja vara kasutamise isiklikuks otstarbeks, mistõttu tööandja ütles töölepingu üles. Euroopa Inimõiguste Kohtule esitatud kaebuses oli hr Barbulescu peamine väide, et tema töösuhe lõpetati põhjendustel, mis tuginesid Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 8 sätestatud isiku eraelu ja sõnumisaladuse kaitse kohustuste rikkumisele. 

Euroopa Inimõiguste Kohus leidis, et konventsiooni artikleid ei ole rikutud, tagatud oli tasakaal töötaja eraelu ja sõnumisaladuse austamise ning tööandja huvide vahel. Viidatud kohtulahendist ei saa kuidagi järeldada, et otsusega oleks laiendatud tööandja õigust jälgida töötajate meilivahetust või muid töötaja kasutatavaid suhtluskanaleid. Kohtuotsusega on lahendatud üksnes konkreetne vaidlus teemat ulatuslikumalt käsitlemata. Nagu ka kohtuotsusest nähtub, tuleb küsimus lahendada eeskätt siseriikliku õiguse pinnalt.

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 26 kohaselt on igaühel õigus eraelu puutumatusele ning § 43 sätestab õiguse sõnumi saladusele. Samuti tuleb töölepingu seadusest kohustus austada töötaja privaatsust ja kontrollida töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi. Eeltoodu tõttu ei tasu esiletoodud kohtulahendist teha kaugeleulatuvaid järeldusi ning olen kindel, et Euroopa Inimõiguste Kohus teeb selles küsimuses peagi oluliselt parema ja põhjalikuma lahendi.

Märkimisväärne eriarvamus

Erinevalt kohtuotsusest väärib tähelepanu otsuses sisalduv eriarvamus, milles märgiti, et Euroopa Inimõiguste Kohus on lahendis valesti tuvastanud vaidluse tuvastamise eeldused, mh, kas tööandjal oli nõuetekohane regulatsioon tööandja vara kasutamise kohta (ja töötaja nõusolek suhtluskanalite kontrollimiseks) ning, kas see regulatsioon oli ka vajalik, proportsionaalne, läbipaistev ja õiglane. Veelgi enam, eriarvamuses on rõhutatud, et töötajad ei loobu iga päev tööle tulles õigusest eraelule ja sõnumisaladusele. Need küsimused leiavad kindlasti põhimõtte „internet kui põhiõigus” valguses käsitlemist tulevastes kohtulahendites.

Eraelulised sõnumid on endiselt kaitstud

Seega, isiku eraelulised sõnumid on endiselt kaitstud ja tööandja võib kontrollida üksnes sõnumeid, mis on koostatud tööülesandeid täites ja tööandja varaga. Samuti peab olema kehtestatud kord tööandja vara kasutamiseks üksnes tööülesannete täitmiseks, töötajat teavitatud kontrollimisest ja sõnumite kontrollimisel ei tohi tööandja tutvuda eraeluliste sõnumite sisuga.  Barbulescu vs. Rumeenia kohtulahend ei muuda Euroopa Inimõiguste Kohtu enda pretsedentlahendites Niemetz vs. Saksamaa ja Halford vs. Ühendkuningriik avaldatud seisukohti, et töötaja eraelu on kaitstud ka tööajal, olenemata tööandja vara kasutamisest, ning tööandjal puudub üldine õigus jälgida töötaja erasuhtlust.

Allikas: advokaadibüroo TRINITI blogi

Osale arutelus

  • Klen Laus, advokaadibüroo TRINITI vandeadvokaat

Toetajad

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad