Autor: Helen Roots • 28. märts 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Gurmeeklubi on igati imetlusväärne ettevõte, kes võtab igal aastal praktikale sama palju inimesi, kui ettevõttes töötab. Kui seda eeskuju järgiks suurettevõtted, poleks meil probleemi noorte väljaõppe vastavusega tööandjate soovidele või noorte suundumisega tööturule pärast õpinguid,” ütles Oviir. „Gurmeeklubi on hea näide vastutustundlikust ettevõttest, mis tahab panustada ühiskonda. Loodan, et seda eeskuju hakkavad järgima paljud,” sõnas minister.

Gurmeeklubi tootmisjuhi Kaire Kase sõnul on parima väikeettevõttest praktikakoha tunnustus neile väga oluline eelkõige seetõttu, et ka väikeettevõtete panust praktikakohtade loomisel märgatakse ja väärtustatakse. „Meil on hea koostöö hulga erinevate koolidega praktikantide leidmisel, kuid loodame, et kondiitri, pagari ja koka eriala praktikahuvilised märkavad meid senisest veelgi rohkem ning leiavad tee meie juurde praktikale,” kirjeldab Kase, et info levib pigem suust suhu ja praktikandid leiavad Gurmeeklubi ise üles.

Kui ABB võib öelda, et kõigist praktikantidest jääb neile tööle ligi kolmandik, siis Gurmeeklubi seda väita ei saa. Nende 24-inimeselises meeskonnas vaheldub kaader väga harva ja nii võib juhtuda, et vaid haruharva on tarvis leida keegi nt vanemapuhkusel olijat asendama. See omakorda aga on tõend Gurmeeklubi seda suuremast missioonitundest - sisuliselt koolitatakse tööjõudu ju teistele ettevõtetele, sh konkurentidele.

Gurmeeklubis juhendavad praktikante 30-aastase kogemusega kondiitrid-juhendajad ja koostöö koolidega on tihe: firma esindajad osalevad õpilaste võistlustel ja žüriides, panevad välja auhindu jne. Mis puutub kooliprogrammi, siis seda muuta praktikapakkuja praegu ei saa, ent selle järele polegi nagu otsest vajadust. Praktikakoht õpetab tundma ja kasutama pigem spetsiifilisi tooraineid, aga sellist asja ei ole, et kool õpetaks midagi, mida reaalses töös vaja ei lähe, koolil on väga head õppeköögid ja toorained.

Kaire Kase sõnul ei saa tänapäeval tõmmata võrdusmärki sõnade praktikant ja noor vahele, ehkki enamiku praktikantide vanus jääb tõepoolest alla 30 eluaasta. Koostööst töötukassaga aga tuleb praktikale ka üle 30 ja isegi üle 40 aasta vanuseid inimesi ning kõige vanem praktikant on olnud üle 50 aasta vana. Nende inimeste hulgas on nii neid, kes on töö kaotanud, kui ka neid, kes on ise otsustanud oma elus kannapöörde teha ja elukutset vahetada, mõni on läbinud nt pooleaastased kursused või koduperenaioste leiva- ja kringlikoolituse.

Värskelt koolist tulnud praktikantide iseloomustamiseks ütleb Kase, et kui nad on juba eriala valinud, siis nad on valmis ka õppima, enamik on tublid, mitte mingid siidikäpad. Küll aga toob tootmisjuht välja tänapäevaste noorte põhjendamatult kõrged palgaootused – alla 1000 euro keegi neist väga tööle minna ei tahaks.

Gurmeeklubi on pakkunud lahkesti praktikakohta ka kurttummadele, keda paljud teised firmad enda juurde võtta ei taha või ei julge. Gurmeeklubil on sellest aga väga häid kogemusi: omavahel suheldakse kirja teel ja viipekeeles, nii palju kui tiimis seda osatakse, ja kogu vajalik info on alati vahetatud saadud. Keelebarjääri pole peljatud ka välispraktikante koolitades – praegugi on ettevõttes praktikal kaks Budapesti catering’i ja kokanduskooli esimese kursuse õpilast, kes alustasid septembris. Välispraktikante on aja jooksul olnud ka Soomest ja Moskvast.

Mis puudutab parima väikeettevõttest praktikakoha märgist, siis Gurmeeklubi kindlasti kannab seda, aga Kase sõnul on see ennekõike tunnustus ettevõttele endale. „Teeme seda ju õpilaste pärast, meie missioon on õpilasi õpetada, et nad tööjõuturul hakkama saaksid. Lihtne on mitte õpetada ja siis kurta, et ei ole tööjõudu, aga kui me ise neid ei aita, siis ei aita neid mitte keegi.”

Oma osalemisega parima praktikakoha konkursil tahab Gurmeeklubi südamele panna kõigile ettevõtlusega tegelejaile, et meie riigile ja ettevõtteile on vajalik oma noori koolitada ja ise panustada. Suur samm on võita noorte poolehoid, näidata neile töökultuuri ja suhtumist, mitte kurta spetsialistide puudumise üle.

14 pilti

Gurmeeklubi töötajad, ees Gurmeeklubi loovjuht Imre Kose (vasakul), tootmisjuht Kaire Kase ja ettevõtlusminister Liisa Oviir.

Foto: Eesti Tööandjate Keskliit