4. aprill 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kas töökoha nimel ollakse valmis kolima?

Tallinnas ei ole inimesed valmis teises linna otsas tööl käima, kuna see võtab liiga palju aega ja on ebamugav. Tasuta ühistransport ilmselt pisut leevendab neid tõrkeid, kuid ühest linna otsast teise liikumine võtab sama palju aega, kui mõnes maakonnas kahe linna vahel liikumine.
Foto: Meeli Küttim
Mujal maailmas on üsna tavaline kulutada töölesõiduks 3-4 tundi. Kuidas on aga lood Eestis? Kas meie inimene pigem kolib või leiab sobivama töö, kui kulutab töölesõiduks tunni või rohkem? Palgainfo Agentuuri uuringutulemusi kommenteerivad suurfirmade personalijuhid.

Eesti inimene on valmis kodust tööle jõudmiseks kulutama maksimaalselt 40 minutit, seetõttu seisavad tööandjad vahel probleemi ees, et töökoha ebasobiva asukoha tõttu pole töökonkurssidel piisavalt kandidaate.

Palgainfo Agentuuri viimases, sügis-talvises tööturu- ja palgauuringus kajastati töötajate ja tööandjate hinnanguid ka selle kohta, kuidas mõjutab tööandja valikut töökoha asukoht (elukoha lähedus ja ligipääsetavus) ning kas töökoha tõttu oldaks valmis elukohta vahetama, kirjutas Äripäev.

Uuringus küsiti tööandjatelt hinnaguid, miks pole töökonkurssidel vahel piisavalt kandidaate. Varianti, et tööl käimise seisukohalt on töö asukoht ebamugav, hindas oluliseks teguriks 50% tööandjatest. Ka töövõtjad nimetasid ebamugavat asukohta pea sama olulise põhjusena töökohale mittekandideerimisel. Seejuures oli uuringu andmeil töökohale kandideerimisest loobumise puhul töökoha asukoht palga järel olulisuselt teisel kohal.

AS Valio Eesti personalidirektor Moonika Meltsa nentis, et Valio praktikas on olnud juhtumeid, mil töövõtjad on ettevõtte tööpakkumisest loobunud, sest töökoha asukoht pole olnud sobiv. „Võtame kas või lihttöö tegijad Lõuna-Eesti piirkonnas: töötaja elab Rõuges ja tahaks tulla Võru tehasesse pakkijaks, aga pole autot, millega tulla. Kui ka oleks auto, ei tasuks tulemine rahaliselt ära,” kirjeldas Meltsa. „Või olukord, kus töökoht on Laeva tehases, aga sobiv kandidaat elab Tallinnas ega soovi töö pärast elukohta muuta,” lisas ta teise näitena.

Kas kaugel tööl käimine tasub ära?

Omanikustaatus seab paindlikule liikumisele piirid Mihkel Oiderma, 1Partner Kinnisvara elamispindade grupi juht

See, et lõviosa Eesti inimestest on koduomanikud, mõjub kahtlemata takistava tegurina töökoha tõttu kolimise aspektist lähtudes. Meie inimesed väga naljalt oma kodu müüma ei hakka, kui see muus osas nende vajadustele vastab, rääkimata emotsionaalsest seotusest oma koduga.

Nii võetaksegi pigem ette pikki vahemaid töölejõudmiseks, kui et ohverdatakse lapsele turvaline või tuttav elukeskkond ning sõprade ja sugulaste lähedus.

Need, kes tulevad väiksematest asurkondadest keskustesse töökohtadele lähemale, on pigem üürikliendid – oma väikelinna või maakodu jäetakse suvekoduks või võimalusel üüritakse omakorda välja.

See on olnud trend mitte ainult väiksemast asulast töökohale lähemale kolides, vaid ka suuremate keskuste siseselt, et üüritakse oma prestiižses piirkonnas paiknev korter välja ja asemele üüritakse vajadustele vastav suurem eluase kas äärelinnas või looduslähedasemas keskkonnas.

Üheks põhjuseks, miks nii tehakse, on ka töökohale lähemale kolimine või asjaolu, et paljud töökohad on ühe rohkem ja rohkem hakanud võimaldama kaugtöö tegemist, mis ei nõua töökoha lähedust.

Meltsa sõnul rehkendabki inimene tööpakkumise puhul alati tasuvust: milline on tema panuse ja tööandjalt saadava hüve suhe ja kuidas see sobib tema elukorraldusega. Meltsa on täheldanud, et nn ebasobiva asukohaga tööle on paindlikumad inimesed valmis minema mitmel juhul. „Esiteks kui lähemal pole piisavalt tasuvat tööd, aga raha on vaja teenida. Näiteks kui Rõuges ei ole pakkijale sellise palgaga tööd pakkuda või pole üldse tööd, nagu on Võrus. Kui rehkendus näitab, et kogu saadavat palka ei sõida tööle saamiseks maha, tasub tööleminek ära,” rääkis Meltsa.

„Teiseks kui lähemal pole piisavalt sobivat tööd, näiteks kui Elvas pole pakkuda vastavat spetsialisti kohta, küll aga on Võrus, siis inimene kalkuleerib, et saab Võrus endale meelepärast tööd teha, aga Elvas tal sellist võimalust pole. Seega tasub Võrus töötamine ära,” kirjeldas ta ja lisas, et on viimasel ajal kokku puutunud mitme noorema põlvkonna esindajaga, kes on öelnud, et nende jaoks ei mängi rolli, kus nad elavad, kas Tallinnas, Tartus või Võrus, olulisem on, et töö oleks huvitav ja arenemisvõimalusi pakkuv.

G4S Eesti AS-i personalidirektor Irene Metsis mainis, et nende praktikas pole väga palju esinenud juhtumeid, kus inimene ebamugava töö asukoha tõttu tööpakkumisest loobub. „Me üldjuhul teavitame juba töökuulutuses, millisele objektile me töötajat otsime ja kus piirkonnas see objekt asub,” selgitas Metsis.

Millega tööandja saab kehva asukohta kompenseerida?

 

Suurem osa töötajaist jõuab tööle vähem kui poole tunniga. Praeguse töökoha kaugus elu- või ööbimiskohast (töötajate vastused):

Kuni 15 minutit – 34%;

15-29 minutit – 33%;

30-44 minutit – 17%;

45-59 minutit – 8%;

Tund ja enam – 4%;

Erinev ajakulu päevade lõikes – 3%;

MuuTöökoha kaugus elu- või ööbimiskohast – 1%.

Allikas: Palgainfo Agentuur

Palgainfo Agentuuri juhi ja analüütiku Kadri Seederi sõnul on oluline küsimus, kas tööandja saab oma asukohta muuta, kui see on tööl käimise seisukohast ebamugav ja takistab sobivate töötajate leidmist. „Kui klientide või muude kulude tõttu ei ole sobivamat asukohta võimalik valida, aga töötajaid tahetakse teistest piirkondadest värvata, siis peaks end töötaja olukorda panema ja lahendused välja pakkuma, seda eriti just lihtsamate tööde tegijate puhul,” rääkis Seeder.

Näiteks saab tööandja korraldada töötajatele transpordi, kui ühest kaugemast piirkonnast on rohkem tulijaid, või kompenseerida transpordikulud. Kui see on lahti seletatud ka töökuulutuses, vähendab see tööandja asukoha pärast kandideerimata jätjate hulka, rääkis Seeder.

Samas mainis ta, et tööletulekule kuluv aeg ei saa töötaja jaoks ebamõistlikult pikaks kujuneda, keskmiselt on töötajad valmis tööleminekule kulutama maksimaalselt 40 minutit. „Kui igapäevaseks töölkäimiseks kuluv aeg on liialt pikk, võib mõelda ööbimisvõimaluste pakkumisele töökoha lähedal või ka elukoha vahetuse toetamisele. Kontoritöö puhul tasuks läbi mõelda ka võimalused pakkuda osaliselt kaugtöö vormis töötamise võimalust,” rääkis Seeder.

Metsise sõnul võtsid nemad kaugemalt tööle tulijate peale mõeldes 2007. aastal Tallinnas kasutusele ühiselamu. „Seda kasutatakse päris hästi ja see annab võimaluse inimestel, kes muidu elavad Tallinnast väljas, teha tööd Tallinnas, ööbides ajutiselt ühiselamus,” tutvustas Metsis. Lisaks pakutakse öises vahetuses töötavatele inimestele ajal, mil ühistransport ei liigu, võimalust taksoga koju ja tööle sõita.

Valios makstakse kaugemalt tulijatele ka isikliku sõiduauto kompensatsiooni ning Tartust käib töötajate buss Laeva tehasesse ja tagasi. 

Vastuste %; pigem mitte; kindlasti mitte; nii ja naa; pigem jah; jah, kindlasti

Tööle minekuks kuluv aeg väheneb: 25, 31, 10, 16, 8

Tugi elukeskkonda sisse elamisel: 21, 22, 13, 22, 10

Tööandja abistab sobiva elamispinna leidmisel: 21, 24, 10, 24, 11

Tööandja katab kolimisega kaasnevad kulud: 19, 24, 10, 25, 13

Väiksemad elamiskulud (eluase, tarbimine jms): 15, 20, 10, 30, 14

Tööandja katab eluasemekulud: 11, 18, 9, 31, 22

Vähemalt samaväärsed vaba aja veetmise võimalused: 11, 18, 9, 31, 22

Lastele vähemalt samaväärsed hoiu- ja õppimisvõimalused: 10, 20, 8, 26, 28

Kõrgem ametipositsioon või juhtimisalane väljakutse: 9, 14, 9, 27, 32,

Ei pea loobuma kinnisvarast praeguses elukohas: 8, 15, 8, 28, 32

Paremad tööalase arengu võimalused: 6, 12, 7, 30, 37

Töö sisu on huvitavam: 6, 12, 7, 29, 38

Töötasu on suurem: 5, 11, 6, 26, 47

Allikas: Palgainfo Agentuur

Tallinlased töökoha pärast teise linna serva ei koli

Töökoha pärast elukohavahetust on valmis ette võtma väiksemates kohtades elavad inimesed, kui neil on võimalik tõmbekeskuses asuvasse ettevõttesse tööle asuda. Tallinna elanikud pole aga linna sees valmis töökoha nimel elukohta vahetama, pigem loobutakse tööpakkumisest.  

AS Valio Eesti personalidirektori Moonika Meltsa sõnul teatud mõju tõmbekeskustel kindlasti on, parem tööjõud liigub paremate võimaluste suunas. „Kõik siiski marjamaale ei jõua, paljudele pikaajaline rändamine ei sobi ja mõni inimene lihtsalt tahab arendada oma kodupiirkonda, mistõttu pöördutakse tagasi juurte juurde,” nentis ta samas.

Meltsa sõnul on järjest enam haritud spetsialiste ja juhte, kes on kodu rajanud vaiksemasse paika, soovides teadlikult sellist elustiili viljeleda. „Sobivas keskkonnas on nad väga motiveeritud ja stabiilne tööjõud,” hindas Meltsa. Valio Võru tehasesse käivad lisaks tartlastele tööl ka näiteks Kambja ja Põlva elanikud, Laeva tehasesse tulevad töötajad Elvast, Jõgevalt jne.

G4S Eesti personalidirektori Irene Metsise sõnul on väiksemates kohtades keerulisem töötajaid leida, kuid tuleb ette ka seda, et inimene ei soovi Tallinnas või Tartus töölesõidule liiga pikka aega kulutada. „Kui liikuda Tallinnas ühest linna otsast teise, võib selleks mõnel juhul kuluda koguni tund kuni poolteist,” märkis ta.

Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik Kadri Seeder nõustus Metsisega, et probleem töökoha ebamugava asukohaga tuleb mängu nii tõmbekeskustes kui neist väljaspool. „Tallinnas ei ole inimesed valmis teises linna otsas tööl käima, kuna see võtab liiga palju aega ja on ebamugav,” selgitas ta, lisades, et tasuta ühistransport ilmselt pisut leevendab neid tõrkeid, kuid ühest linna otsast teise liikumine võtab sama palju aega, kui mõnes maakonnas kahe linna vahel liikumine. „Võimalusel valitakse logistiliselt sobivam töö asukoht, kui muud tingimused on enam-vähem samaväärsed,” nentis ta. „Arvestama peab ka seda, et Tallinnas ja Harjumaal on märksa rohkem tööpakkumisi, mille vahel valida,” lisas Seeder.

Tallinnas pole ükski vahemaa liiga pikk

Pindi Kinnisvara suurkliendi osakonna juhi Peep Soomani hinnangul tuleb nii Tallinnas kui teistes suuremates linnades linna sees töökoha pärast kolimist harva ette. „Meil pole lihtsalt ühtegi nii suurt linna, mille ühest otsast teise tööl käimine oleks talumatult ebamugav,” märkis ta.

Ka 1Partner Kinnisvara elamispindade grupi juhi Mihkel Oiderma sõnul on suuremate keskuste puhul töökohale lähemal uut elukohta otsivaid kliente harva. „Pealinna ühest otsast teise sõitmine ei ole nii suur Kolgata tee, kui meile meeldib mõelda. Peab see alles töökoht olema, et inimene sellepärast Tallinnas oma elukohta muudaks” märkis Oiderma, kelle sõnul on elukohavahetusel pigem teised põhjused.

Sooman märkis, et kui inimene elab Mustamäel ja töötab Muugal, siis võib ta kolida lõpuks Piritale, aga mitte seepärast, et töökoht on Muugal, vaid et talle ei meeldi Mustamäe. „Kui valikus on kolm suunda – Nõmme, Pirita ja Peetri –, siis kolitakse pigem selles suunas, mis tööle jõudmise mugavamaks teeb,” lisas ta siiski.

Pealinna tulles esialgu üüritakse

Soomani sõnul on lõviosa Harjumaale ja Tallinnasse toimunud sisserändest seotud töökohtadega ja seega on töökoha pärast kolimine sage nähtus. See, kas väiksematest kohtadest pealinna või selle lähedusse tööle tulnud inimesed ostavad või üürivad endale elamise, sõltub mitmest asjaolust. „Kui tullakse mõnest väiksemast piirkonnast, kus kinnisvara on kordades odavam, polegi Tallinnas või Harjumaal võimalik kohe kinnisvara osta, vaid tuleb üürida,” selgitas Sooman. Kui on näha, et töökoht on püsiv, saadakse hästi hakkama ja konkurentsivõime on piisav, et töötajana vastavas sektoris pidama jääda, kinnitatakse kanda ja tehakse ostuostus, kirjeldas ta.

Ka Oiderma kogemusel on väiksematest paikadest pealinna kolijate seas üürnikke rohkem kui ostjaid. „Ainuüksi Tallinnasse on viimasel aastal kolinud 5200 inimest ja viimase viie aastaga 33 000, eks see kõneleb selget keelt, kui palju tegelikult tullakse ikkagi tööle lähemale,” märkis ta, nentides, et teisi tõmbekeskustesse kolimise põhjuseid on vähe.

* Artikkel on ilmunud Äripäevas.

Autor: Heli Lehtsaar-Karma, Äripäev

Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Helen RootsPersonaliuudised.ee juhtTel: 55 988 223
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700
Mirell SoaseppKonverentside programmijuhtTel: 55 565 456