Mis on meeskonnas tähtsam – numbrid või käitumine?

Kaido Pajumaa
Kaido Pajumaa

Ilmselt on paljud kogenud, mis juhtub, kui kollektiivi satub töökiusaja, inimene, kelle isiklikud tööeesmärgid on täidetud, kuid kelle negatiivne suhtumine töösse, tööandjasse või kolleegidesse mõjutab kogu meeskonna tööd. Kuidas peaks juht sellises olukorras käituma ja mida silmas pidama?

Numbrid vs. käitumine

Ehk peaks alustama sellest, kummaga on lihtsam toime tulla? Olen meeskonnakoolitajana isiklikult näinud hulka edukaid meeskondi, mille üldised majandustulemused on väga head, aga sisekliima seevastu jätab soovida. Kuna aga meeskond ei ole ju oma olemuselt midagi muud kui grupp inimesi, taanduvadki mõlemad lõpuks inimeste peale – meeskond võib koosneda inimestest, kes oma isiklikke eesmärke küll edukalt täidavad, aga kelle käitumine ja suhtumine (töösse, tööandjasse, kolleegidesse jt) võib seejuures täiesti vastuvõetamatu olla.

Vastuvõetamatu käitumisega ei taha paljud juhid aga tegelda – nad mõtlevad, et kui töötaja oma isiklikud eesmärgid täidab (ja sageli neid ehk isegi ületavad), võib kõige muu suhtes silma kinni pigistada. Aga kas ikka võib? Kumb on pikas perspektiivis olulisem, väärtuslikum ja kasulikum, kas ootuspärased isiklikud tulemused või ootuspärane käitumine ja suhtumine meeskonnas?

Tegelikult teavad kõik juhid sellele vastust ning kui meeskonnakoolituste kohvipausidel juhtidega rääkida, ütlevad kõik, et nad saavad aru, kuidas see või see töötaja ei ole meeskonnamängija, aga nad ei oska selle töötajaga ka midagi ette võtta, sest ta on tehniliselt võttes väga edukas. Ja nii juhtubki, et juhid küll mõistavad teoreetiliselt, et meeskonna sisekultuurile (st sisekliimale, amtosfäärile) mõjuvad sellised töötajad negatiivselt ja aja jooksul hakkavad nad mõjutama kogu meeskonna tulemusi, otsustavad paljud juhid siiski nende käitumise koha pealt silma kinni pigistada. Miks? Sest niimoodi on neil endil lihtsalt mugavam.

Kuidas paistab aga sama asi ülejäänud meeskonnaliikmete poolt vaadatuna? Kuidas näevad seda need inimesed, kes peavad ühe „eduka” psühhopaadi väljaütlemisi ja käitumist pidevalt taluma? Kuidas kõik sellised olukorrad meeskondlikku tervikpilti, töötajate motivatsiooni ja tööle pühendumust mõjutavad?

Psühhopaadid meeskonnas

Näiteks meenub ühelt koolituselt naisterahvas, kes tegi ettepaneku leppida positiivse sisekultuuri kujundamiseks kokku, et kolleegid peaksid konstruktiivse kriitika suhtes tolerantsemad olema. Ülejäänud meeskond muutus selle soovituse peale näost kaameks. Lähemal uurimisel selgus, et tegemist oligi tüüpilise psühhopaadiga (st inimesega, kes ei tajunud empaatiliselt, et tema käitumine teeb teistele haiget), kes ütles asju alati „õigel” ja eksimatul viisil (tugines faktidele, neutraalselt, otsekoheselt jne), aga ütlemise viis ja kontekst tegi alati vastaspoolele haiget. Objektiivselt võetuna ei teinud ta midagi valesti, aga viis, kuidas ja millal ta midagi ütles, tekitas teistes alati ebamugavustunnet.

Hakkasime seda ettepanekut lähemalt üheskoos uurima ja jõudsime teemat turvaliselt avades hoopis uue kokkuleppe vajaduseni – probleem ei olnud mitte nendes 25 inimeses, kes kogu aeg eelpool nimetatud töötaja „objektiivset ja otsekohest” tõde taluda ei suutnud ja haiget said, vaid kokkuleppeks sai hoopis läbi näha oma destruktiivseid käitumismustreid, mis teistele inimestele pidevalt haiget teevad (ja mitte ainult töö juures).

Nagu artikli alguses mainisin, ei taha juhid paraku sageli selliste töötajatega tegeleda. Tihtilugu on nende töötajate isiklikud tööalased tulemused üle keskmise head, mistõttu juhid pigistavadki silma kinni ja teevad näo, nagu kõik oleks korras. Aga tegelikult ei ole kõik korras. Meeskonna sisekultuuri ei kujunda mitte numbrilised saavutused, vaid inimeste kollektiivne käitumine, ning pikaajaliselt teeb positiivne sisekultuur alati lühiajalisele eesmärkide saavutamisele ära.

Allikas: Motivaator.ee

* Motivaator on koolitusettevõte, mille peamine fookus on meeskondade ühtsustunde suurendamisel ja tunnustava juhtimise kasutuselevõtmisel organisatsioonides.

Osale arutelus

  • Kaido Pajumaa, Motivaatori meeskonna- ja juhtimiskoolitaja

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Valdkonna töökuulutused