Kuidas koolitada õpipoissi?

opipoisiope
Õpipoisiõpe

Mida teha, kui pole, kellega ametikohta täita? Mis muud, kui võta aga õpipoiss ja koolita ta oma käe järgi välja!

Üha sagedamini kuuleme ettevõtjaid tööjõupuuduse üle kaeblemas. Asjad on koguni nii hullud, et nii mõneski sektoris loodetakse leevendust võõrtööjõust. Säärane olukord tekitab aga õigustatud küsimuse, miks me omaenda noored ära põlgame. Jah, praktikantide koolitamine on tõepoolest aja- ja ressursimahukas, võib-olla isegi tülikas, aga kas tõepoolest nii tülikas, et eelistatakse tööjõud pigem väljast sisse tuua ning kohalikud õppurid vaadaku ise, kus ja kuidas oma praktika tehtud saavad?

Tavapärase praktika kõrval on aga veel teine, tööandjale ehk sobivaimgi viis endale tööjõudu koolitada. Õpipoisi- ehk töökohapõhine õpe on kutseõppe tasemeõppe vorm, kus ettevõttes või asutuses toimuva õppe osakaal on tavapärasest oluliselt suurem ja moodustab vähemalt 2/3 õppe mahust. Õpipoisiõpe toimub kutseõppeasutuse, õpilase ja tööandja koostöös. Järgnevalt anname ülevaate, mida õpipoisiõpe õppijale ja tööandjale kaasa toob, millega tuleks arvestada ja mida silmas pidada. 

Õppijale

Õpipoisiõppes õpitakse eelkõige läbi praktika. Võrreldes tavaõppega on eeliseks, et õpipoisil tekib hinnatud töökogemus ja tal on võimalus pärast õppeperioodi lõppu jääda tööle samasse ettevõttesse. Õpipoisiõppega saab liituda kutseõppeasutuses õpinguid alustades või ka juba ettevõttes töötades.

Õppijale laienevad kõik tavapärased kutseõppe tasemeõppe õpilase õigused ehk õpilaspilet, õppetoetused, koolilõuna ja sõidukulu hüvitamine. Ettevõte maksab õpipoisile palka, mis ei tohi olla väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär. Kui õpilase ja praktikakoha vahel on juba kehtiv tööleping sõlmitud, siis eraldi tasu õpilasele ei maksta.

Õpipoisiõppe läbiviimiseks sõlmitakse kolmepoolne praktikaleping, kus lepitakse kokku poolte kohustused ja õigused, sh õppe täpsem korraldus.  Iga õppenädal võib sisaldada nii koolis toimuvat õppetööd kui ka praktikat või vahelduvad pikemad koolis toimuva õppe perioodid praktikaga ettevõttes, näiteks kaks nädalat teoreetilist õpet koolis, millele järgneb kuus nädalat praktikat ettevõttes.

Õppekava läbimisel saab õpipoiss kutseõppe lõputunnistuse ja võib sooritada kutseeksami, täpselt samuti nagu kõik teised kutseõppe õppurid.

Tööandjale

Õpipoisiõpe võimaldab tööandjal oma töötajate kvalifikatsiooni tõsta ja aitab kaasa uute töötajate värbamisele. Ettevõtted saavad koolitada endale töötajaid, kellel on just sellised oskused nagu ettevõttel vaja.

Kui ettevõte soovib pakkuda õpipoisiõpet, et koolitada olemasolevaid või leida uusi töötajaid, tuleb esmalt mõelda, milliseid teadmisi ja oskusi töötaja vajab. Õpipoisi töökoormuse ja -ülesannete planeerimisel tuleb arvestada, et õppija peab osalema lisaks ettevõttes töötamisele ka koolis õppetööl. Seejärel tuleb leida sobiv kutseõppeasutus, kellega koostöös lepitakse kokku sobiv õppekava ja õppe läbiviimise korraldus. 

Kutseõppe õppekavas on kirjeldatud õpiväljundid ehk õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud. Õpingute lõpuks tuleb õpiväljundid saavutada vähemalt miinimumtasemel. Õppekava edukas läbimine võimaldab õpilasel taotleda kutset. Alates 1. septembrist 2016 on kutseeksami sooritamine kohustuslik kõigil kutseõppe õppekavadel, kus õppekava aluseks on kehtiv kutsestandard ja korraldatakse kutseeksameid.

Õppekava juurde kuuluvad õppekava moodulite rakenduskavad.Rakenduskavad koostatakse kutseõppeasutuse ja õpipoisiõpet pakkuvate ettevõtete koostöös, arvestades õpipoisiõppe vormi eripära, õppuritele seatud miinimumharidustaset ja iga kutseala valdkonna spetsialistile esitatavaid nõudmisi. Rakenduskavas määratletakse moodulite kaupa ettevõttes toimuva õppe maht ja õpiväljundite saavutamise hindamiskriteeriumid. Samuti tuuakse välja õppetöö läbiviimise ajagraafik ning millised õppekava väljundid omandab õppija ettevõttes ja millised koolis.

Õpipoisiõppe läbiviimiseks sõlmitakse kolmepoolne praktikaleping, mis on õiguslik alus õppija, kooli ja ettevõtte vahelistes suhetes õppe-, töö- ja sotsiaalsete tingimuste määratlemiseks. Praktikalepingus lepitakse kokku poolte kohustused ja õigused, sh praktika täpsem korraldus, koolis ning praktikakohas toimuva õppetöö ajaline korraldus. Õppetöö korraldamisel rakendatakse erinevaid mudeleid.

Õppe praktilise osa läbiviimise eest vastutab ettevõttes tööandja.

Õpipoisiõppe laiendamine aastail 2015–2018

Aastatel 2015–2018 laiendatakse oluliselt õpipoisiõppe võimalusi Eestis. Haridus- ja teadusministri käskkirja „Tegevuste „Praktikasüsteemi arendamine kutse- ja kõrghariduses sh õpetajakoolituse koolituspraktika” ja „Kutsehariduse maine tõstmine, töökohapõhise õppe laiendamine (PRÕM) toetuse andmise tingimused sätestab tegevuse eesmärgid ja üldise raamistiku. Tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.

Tegevuste elluviija on SA Innove, partneriks on kõik kutseõppeasutused ja kõrgkoolid, kes omavad õppe läbiviimise õigust. Tegevustega arendatakse praktikat kutse- ja kõrgkoolides, õpetajakoolituse praktikat, laiendatakse õpipoisiõpet ja tõstetakse kutsehariduse mainet.

Täiendavate õppekohtade loomise eesmärk on suurendada õpipoisiõppes õppijate arvu. Lisaks katsetatakse erinevaid õppe rakendusmudeleid nii kutseõppes kui ka võimalusel kõrgkoolides.

Täiendavad õpipoisikohad tellitakse kutseõppeasutustelt ja kutseõpet pakkuvatelt rakenduskõrgkoolidelt lisaks riikliku koolitustellimusega tellitavatele õppekohtadele. Kutseõppeasutustesse luuakse täiendavad õppimisvõimalused kokku 4666 (2020. aasta eesmärk 8000) õpipoisiõppes osalejale. Eesmärgiks on, et vähemalt 75% alustanud õppijatest omandab tööturu vajadustele vastava kvalifikatsiooni.

Õpipoisiõpe on tasemeõpe ning see lõpeb reeglina kutseeksamiga. Kutseeksami võimaluse puudumisel lõpeb õpe koolieksamiga. 40% koolituskohtadest on planeeritud põhihariduseta või põhiharidusega erialase kvalifikatsioonita noortele ja täiskasvanutele.

Õppekohad luuakse kutseõppeasutustesse vastavalt tööandjate tegelikele vajadustele ja valmisolekule uute või olemasolevate töötajate kvalifikatsiooni tõstmiseks. Kutseõppeasutustel on võimalus koostöös ettevõtetega esitada kuni neli korda aastas ettepanek õpipoisiõppe koolituskohtade loomiseks.

Allikas: Haridus- ja teadusministeerium

Osale arutelus

Toetajad

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Energia avastuskeskus – pinget pakkuv ja ootamatult šikk peopaik

Tallinna vanalinna ja Kalamaja piiril asuv Energia avastuskeskuse hoone on sadade üritusekorraldajate jaoks vastanud kolmele üliolulisele kriteeriumile: a) vana elektrijaama masinamaja peasaal on ootamatu, ent šikk peopaik, b) suurel ekspositsioonialal on külalistele garanteeritult avastamisrõõmu, ja c) keskuse asukoht on lihtsalt väga hea.

Strand SPA & konverentsihotell trumpab konkurendid üle rikkaliku kogemustepagasiga

Lääne-Eesti suurimal konverentsikeskusel on 25 aastat kogemusi ürituste korraldamises. See fakt saadab kindla sõnumi klientidele – võimekas ja usaldusväärne, professionaalne ja kvaliteetne. Just selline koostööpartner on Strand.

Valdkonna töökuulutused

Posti Group is looking for a TEAM LEADER

Manpower OÜ

08. oktoober 2017