Kas välismaalase saab nüüd tööle võtta ka mõistliku palga eest?

raha

Tänavune aasta tõi välismaalasi Eestisse tööle võtvatele tööandjatele ja ka välismaalastest töötajatele kaasa mõningaid leevendusi. Lisaks nn halduspraktilistele leevendustele toimus muutuseid ka sisulistes reeglites. Näiteks lisandus alates 1.01.2016 täiendav alus välismaalase töölevõtmiseks teatud juhul soodsamatel töötasutingimustel valitsuse kinnitatud nimekirja lisatud valdkondades, kus töökäte puudus on eriti terav.

Võimalus maksta nn tavalist töötasu

Alates 1.01.2016 kehtima hakanud välismaalaste seaduse (VMS) sätestab kokkuvõtvalt, et kui tööandja soovib värvata välismaalast tööd tegema sellises valdkonnas, milles on Eestis vaja vähendada tööjõupuudust ning soodustada sellega Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, peab tööandja maksma välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga selles konkreetses valdkonnas.

Peamine erinevus võrreldes senisega seisneb selles, et kui üldine välismaalasele makstav miinimumtöötasu peab olema 1,24-kordne (teatud juhtudel aga ka 2-kordne) Eesti Vabariigi keskmine töötasu, siis alates 1.01.2016 on tööandjal teatud valdkondades võimalus siiski võtta välismaalast tööle ka mõistlikumatel, n-ö reaalsetel tööturul valitsevatel, tingimustel. Näitena võib tuua olukorra, kus valdkonna keskmine töötasu on nt 780 eurot. Sellisel juhul oli senini võimalik (küll pigem teoreetiliselt) värvata välismaalast, kuid talle tuli maksta vähemalt 1,24-kordset Eesti Vabariigi keskmist töötasu, mis praegu on kokku ligi 1246 eurot. Seega oleks alates 1.01.2016 tööandjal võimalik maksta välismaalasele kohalike töötajatega võrdset töötasu.

Oluline nüanss seoses mainitud valdkondade loeteluga: sellise loetelu võib valitsus oma korraldusega kehtestada maksimaalselt kuni kaheks aastaks, mis tähendab, et isegi kui praegu on loetelus mingid konkreetsed valdkonnad, ei pruugi samad valdkonnad olla selles esindatud ka järgmisel aastal.

Muid muudatusi

Lisaks eelmainitud muudatusele toimus alates 1.01.2016 veel hulk täiendavaid rohkem või vähem olulisi muutusi seoses välismaalaste Eestis töötamisega. Siinjuures paar siinkirjutaja hinnangul olulist muudatust:

  • Eestis võib mis tahes tööandja juures töötada ka ettevõtluseks elamisloa saanud välismaalane – see võib olla oluline leevendus mitmel praktikas esinenud juhul;
  • Elamisloa taotlemisel tuleb esitada mõnevõrra erinevaid andmeid ja infot võrreldes senisega, sh võib mõnel juhul olla vaja esitada vähem dokumente.

Kokkuvõtteks

Eelkirjeldatud muudatused on vaid üksikud paljudest vähem või rohkem põhimõttelisest muudatusest VMS-is, mis jõustusid alates 1.01.2016. Arvestades Eesti tööjõuturu piiratust ja töötuse suhteliselt madalat taset, tunduvad sellised muudatused allakirjutanu hinnangul olevat igati mõistlikud ja vajalikud. Kuid sellele vaatama on palju veel teha, et muuta Eesti tööjõuturg välismaalaste töölevõtmiseks avatumaks.

Allikas: Triniti blogi

Osale arutelus

  • Ramil Pärdi, advokaadibüroo Triniti partner

Toetajad

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Valdkonna töökuulutused

Posti Group is looking for a TEAM LEADER

Manpower OÜ

08. oktoober 2017