Miks tööle sobiv inimene tööd ei saa?

külliki rannu
Külliki Rannu

Ja kas küsimus on üldse selles, miks ta ei saa, või pigem, miks ta ei taha tööle saada? Asjasse toob selgust TNS Emori küsitluspersonali juht Külliki Rannu.

Alanud töövõimereformi eesmärk – toetada vähenenud töövõimega inimeste töö leidmist ja tööl püsimist – on vajalik. Tööturupoliitika kujundamine paindlikuma töökorralduse ja tööaja suunas soosib töö leidmist neil, kelle tervislikud või muud põhjused ei võimalda täiskoormusega töötada või kes soovivad töötada osakoormusega (näiteks eakad, laste või teiste pereliikmete hoolitsemise eest vastutavad isikud jt). Kuid osa takistusi segab siiski nii tööandjat kui ka töövõtjat.

Sõltuvalt tööprotsessi eripärast, hooajalisusest või vormist ei pruugi teatud tööde puhul täidetud olla kõik töölepingu sõlmimiseks vajalikud tingimused, mistõttu töötajaga sõlmitakse võlaõiguslik leping ehk töövõtu- või käsundusleping. Paraku satuvad töötaja ja tööandja siin sageli lõhkise küna ette, mis ei võimalda koostööd alustada, ehkki mõlemad osalised seda sooviksid.

Töötajale meeldib loomulikult paindlikkus. Ta soovib, et lepingu tingimused võimaldaksid tegutseda meelepärase koormuse ja iseseisva otsustuspädevusega, reguleerida oma tööaega ja/või -mahtu ning ilma pikema etteteatamiseta soovi korral leping üles öelda. Seevastu ei meeldi töötajale asjaolu, et võlaõigusliku lepinguga ei pruugi talle rakenduda töölepinguga automaatselt kaasnevad sotsiaalsed garantiid, eelkõige ravikindlustuskaitse.

Ravikindlustus tagab turvatunde

Ravikindlustuskaitse algus ja peatamine on alates 1. jaanuarist 2016 seotud tööandja TSD deklaratsiooni esitamisega maksu- ja tolliametile ning kindlustuskaitse saamiseks peab olema töötaja eest deklareeritud sotsiaalmaksu ühes kuus vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna.

Kui töötaja töötab ainult ühe tööandja juures võlaõigusliku lepingu alusel, tehes  tööd väikses mahus ja puudub näiteks mingil perioodil töölt pikemalt, saab ta suure tõenäosusega üpris madalat palka ning igakuine tööandja deklareeritud ja töötasult makstud sotsiaalmaks võib jääda alla kehtestatud sotsiaalmaksule määratud miinimumkohustuse.

Töötaja, kellel puudub ravikindlustus, on sellises olukorras dilemma ees – kas asuda sobiva osakoormusega tööle, riskides seejuures ravikindlustuse kaotamisega, või jätkata töötukassas arvel olemist, sest töötuna säilib õigus ravikindlustusele. On selge, et inimene vajab kindlus- ja turvatunnet ning tasuta arstiabi võimalus on äärmiselt oluline. Paraku saab olemasoleva seaduse valguses ravikindlustusest üks oluline motivaator ka töötu staatuse pikenemiseks.

Milline töötu tahab tööle minna?!

Teine aspekt, mida olen tööpakkujana märganud, on kohustuslik töötamise nõue, mis praktikas väljendub selles, et töötuna arvel olijat kohustatakse pidevalt kandideerima ja CV-sid saatma. Potentsiaalse kandidaadiga ühendust võttes selgub viimasel ajal aina tihemini töösoovija täielik huvipuudus pakutava töö vastu ja laekub ka aus vastus, et CV saadeti pigem konsultandi nõudmisel.

Oleks liiga naiivne uskuda, et kõik inimesed soovivadki töötada ja on aktiivselt tööotsingul. Seetõttu spekuleerin, et kindlasti on neid, kes kasutavad töötukassas arvel olemist karjääripuhkusena, mis meil Eestis ei ole võimaliku tööhõive reguleerimise nähtusena üldiselt veel levinud. Mujal maailmas aga küll ja see on pikaaegsele töötajale väga sobiv eesmärgistatud võimalus end arendada ja taaslaadida, et kuus kuud kuni aasta pärast osaliselt tasustatud pausi ettevõttesse tööle naasta.

Kokkuvõttes tagavad paindlikud lahendused ja nende oskuslik rakendamine koostöös tööhõivet mõjutavate läbimõeldud seadustega kõigi osaliste soovid ja eesmärgid. Paraku ei võimalda praegune kord selleni kõige mugavalt ja ratsionaalsemalt jõuda. Mida rohkem me töölesoovijaid tööle saame, seda õnnelikumad peaksime olema.

Osale arutelus

  • Külliki Rannu, TNS Emori küsitluspersonali juht

Toetajad

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Tallinna Õpetajate Maja – väärikas peo ja koolituskoht vanalinna südames

Tallinna Õpetajate Maja on raekoja platsi ääres asuv kolmest majast koosnev kompleks, kus on võimalik korraldada pidusid, konverentse, koolitusi, vastuvõtte, kontserte ja palju muud.

Kopra talu – peopaik Mulgimaa ürgses looduses

Turismistaluna hakkas Kopra talu tegutsema 2000. aasta sügisel. Praeguseks on sellest kujunenud populaarne seminaride, konverentside, suvepäevade ja peoürituste pidamise paik. Kopra talu asub Viljandist 22 kilomeetri kaugusel Tuhalaane külas ning on ümbritsetud ürgmetsadest, soodest ja järvedest.

Valdkonna töökuulutused