Naisjuhte motiveerib raha rohkem kui meesjuhte

Eva Veinberg
Eva Veinberg

Mis innustab inimesi vastutusrikast tippjuhi ametit pidama? Selgub, et nii naiste kui ka meeste jaoks on suurim motivaator võimalus ettevõtte käekäiku mõjutada, kuid naiste jaoks on hea palk olulisem kui meeste jaoks.

Möödunud aasta teises pooles korraldas auditeerimis- ja raamatupidamisettevõte Grant Thornton 36 riigis uuringu, et selgitada välja naisjuhtide osakaal ettevõtetes ja uurida, mis motiveerib inimesi juhi kohale asuma.

Selgus, et 36 riigi kokkuvõttes polnud kolmandiku ettevõtete juhtkonnas ühtegi naist. Skaala teises otsas ehk suurima naisjuhtide osakaaluga riigid on Ida-Euroopas ja endise Nõukogude Liidu alal: näiteks Venemaal on erasektori juhikohtadest koguni 45% naiste käes, Balti riikides on õrnemast soost juhtide osakaal 35–39%. Naisjuhtide suhteliselt suure osakaalu põhjuseid võib otsida meie minevikust: nõukogude ajal oli naiste tööhõive suur ja see tendents jätkus ka pärast suurriigi lagunemist. Mängu tuleb ka demograafiline olukord, kus nii Venemaal kui ka Balti riikides on naiste osakaal rahvastikus suurem kui meeste oma.

Tähtsaim on võimalus ettevõtte käekäiku mõjutada

36 riigi ettevõtetes on juhipositsioonil kõige rohkem naisi personalijuhtide (peaaegu neljandik) ja finantsjuhtide (21%) seas. Samas on õrnemast soost tegevjuhte vaid 9%.

Kui uuringus osalenud juhtidelt küsiti, mis olid nende jaoks olulised tegurid, kui nad otsustasid juhina tööle asuda, selgus, et nii naistele kui ka meestele oli kõige tähtsam võimalus ettevõtte strateegiat kujundada, muudatusi algatada ja sel moel ettevõtte käekäiku mõjutada.

Meeste puhul oli tähtsuselt järgmine motivaator tugev usk ettevõtte eesmärkidesse, naiste puhul aga iseenda võimekuse tunnetamine juhitööga hakkamasaamisel. Raha roll motivaatorina on naiste ja meeste jaoks erineva kaaluga: 28% naisjuhtidest leidis, et suurema sissetuleku teenimine juhiks hakates on neile oluline, meestest arvas samamoodi 21%. Uuringule vastanud naisjuhid põhjendasid suure sissetuleku teenimise olulisust näiteks sellega, et kui ettevõte maksab neile korralikku palka, siis tunnevad nad, et nende pingutusi ja rasket tööd hinnatakse vääriliselt. Mehed aga võtavad head teenistust pigem iseenesestmõistetavana. Samuti tuleb siin mängu naiste suurenev roll pere ainsa tuluteenijana (kui laste isa on pere juurest lahkunud) ja vajadus pere ülalpidamiseks piisavalt teenida.

Eesti meesjuhid hindavad raha rohkem kui naised

Kui vaadata 36 riigi tulemusi riikide kaupa, siis näiteks Eesti naisjuhtide jaoks oli juhiks hakkamisel olulisim argument, et see tundus karjääriredelil kõige loogilisema järgmise sammuna (44% vastanute arvates). Võimalus suuremat palka teenida ja oma võimekuse tunnetamine olid tähtsuselt järgmisel kohal (mõlemad 34%). Seevastu Eesti meesjuhtide jaoks oli kõige olulisem suurema sissetuleku teenimine (38% vastanute arvates) ja sellele järgnesid teiste inimeste innustamine, uue kogemuse saamise võimalus, usk ettevõtte eesmärkidesse ja tunne, et juhiks saamine on karjääris järgmine loogiline samm.

Võime küsida, miks on raha Eesti meesjuhtidele tähtsam kui naistele. Kas ühiskond näeb mehi endiselt kui pere peamiseid leivateenijaid ja see paneb meestele peale n-ö surve võimalikult suurt palka saada? Või näevad naised juhikohale pürgimises küll võimalust oma sissetulekut oluliselt parandada (võrreldes näiteks spetsialistina töötamisega), kuid lepivad samas tõsiasjaga, et kuna meeste ja naiste palgalõhe on Eestis suur, siis teenivad nad juhina niikuinii vähem kui meessoost kolleegid?

Grant Thorntoni uuringut „Women in Business 2016: Turning promise into practice” saab lugeda siit (inglise keeles). Uuring korraldati 36 riigis ja 5500 juhi seas 2015. aasta teises pooles.

Allikas: Grant Thornton

Osale arutelus

  • Eva Veinberg, Grant Thorntoni partner ja vandeaudiitor

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

V nagu vesi ja vaba aeg

V on veemõnude ja vaba aja veetmise element, mis märgib kõike võrratut ja vajalikku. Hotellist, spaast, restoranist, kohvikust ja konverentsikeskusest koosnev kompleks on koht, kus unustad kõik üleliigse ja pühendud vaevata kõigele, mis elus tegelikult oluline on. Hea tervis. Head inimesed. Hea tuju.

Kopra talu – peopaik Mulgimaa ürgses looduses

Turismistaluna hakkas Kopra talu tegutsema 2000. aasta sügisel. Praeguseks on sellest kujunenud populaarne seminaride, konverentside, suvepäevade ja peoürituste pidamise paik. Kopra talu asub Viljandist 22 kilomeetri kaugusel Tuhalaane külas ning on ümbritsetud ürgmetsadest, soodest ja järvedest.

Valdkonna töökuulutused