Avaldati Eesti Panga värske tööturuülevaade

Orsolya Soosaar
Orsolya Soosaar

Tänases avalikus loengus andis Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar ülevaate 2015. aasta teisel poolel valitsenud olukorrast tööjõuturul.

Eesti Panga ekspertide koostatud ülevaade käsitleb Eesti tööjõu pakkumise, nõudluse ja hinna arengut kahel põhjusel: esiteks on tööjõud oluline tootmissisend, mistõttu tööjõu pakkumise või aktiivsuse muutus mõjutab otseselt potentsiaalset majanduskasvu, teiseks võib tööturul toimuv avaldada suurt mõju inflatsioonile. Kuna euroala rahapoliitika on orienteeritud hinnastabiilsusele ja Eesti majandus on avatud, saab majandus kohanduda muutustega eelkõige tootmissisendite hindade ja koguste kaudu. Seetõttu on oluline tööturu paindlikkus ja et palgatõus vastaks tootlikkuse kasvule ega põhjustaks tootmiskulude suurenemise tõttu liiga suurt inflatsiooni.

Tähtsamad arengusuunad 2015. aasta teisel poolel

Eesti majanduskasv on juba mitu aastat püsinud väike ja 2015. aasta tõi kaasa kasvu aeglustumise. Sellest hoolimata püsis tööjõu nõudlus tugev – hõive kasvas ning kogu majanduse palgafondi kasv SKP arvestuses kiirenes. Osalt võib vastuolu seletada sellega, et majanduskasvu aeglustumine polnud laiapõhjaline, vaid sellesse andsid märkimisväärse panuse teatud tegevusalad, mille osakaal hõives pole kuigi suur.

Pikemas plaanis sõltub tööjõu pakkumine majanduses tööealiste elanike arvust ja nende tööjõus osalemise aktiivsusest. Eestis on tööealiste arv vähenenud juba pikka aega ning see tendents jätkus ka 2015. aastal. Seda aga enam kui tasakaalustas tööjõus osalemise kasv ja kokkuvõttes tööjõu hulk majanduses suurenes. Inimesi motiveerib tööturul osalema varasemast suurem tõenäosus tööd leida ning ka järjest tõusnud palgatase.

Hõive aastakasv oli 2015. aasta teisel poolel sama kiire kui esimesel, kuid selle taga oli erakordselt suur hõive kolmandas kvartalis. Hõive hinnangut võis mõningal määral suurendada töötajate registri hilinenud mõju. Ettevõtete andmetel põhinevad hõivehinnangud näitasid, et 2014. aastaga võrreldes hõive kasv aeglustus, kuid enamik neist jäi siiski plusspoolele. Aasta kokkuvõttes vähenes vaid palgauuringus täistööajale taandatud hõive. Samal ajal võib üksnes hõivatute arvu kasvu põhjal tööjõu nõudlust üle hinnata, sest hõivatute hulgas suurenes osaajaga töötajate arv ja
töötundide arv kogu majanduses kasvas aeglasemalt kui hõive.

Tänu hõive suurenemisele kahanes 2015. aasta kokkuvõttes tööpuudus. See on Eestis märksa väiksem kui meie naaberriikides Lätis ja Leedus. Aasta teisel poolel kahanes pikaajaliste töötute osakaal töötute hulgas. Aasta viimases kvartalis kasvas lühiajaliselt töötute arv nii tööjõu-uuringu kui ka registreeritud töötuse andmete järgi. Töötukassa andmed registreeritud töötuse kohta näitasidki töötuse kohta mõnevõrra pessimistlikumat pilti kui tööjõu-uuringu hinnang. Aasta teisest neljanda kvartalini kasvas registreeritud töötute arv kvartali võrdluses ning suurenes ka töösuhte lõpu tõttu arvele võetud, sh koondatud inimeste arv. Koondamiste tõttu sisestati registrisse küll rohkem inimesi kui 2014. aastal, kuid siiski märksa vähem kui 2013. aastal.

Tööjõukulu kasv jäi 2015. aasta teisel poolel aasta võrdluses kiireks. Palgad kasvasid kiiremini avalikus sektoris, täpsemalt kohalike omavalitsuste haldusalas, kuid Eesti eraettevõtetes oli palgatõus mõõdukam. Palgaväljamakse andmed näitasid, et palgakasv oli endiselt kiirem palgajaotuse alumises osas, tõenäoliselt tänu miinimumpalga kiirele tõusule. Lootust tööjõukulu kasvu aeglustumiseks annab tööjõukuluindeksi kvartalikasv, mis kahanes 2015. aasta lõpus märkimisväärselt.

2015. aasta teisel poolel tööjõu tootlikkus kahanes ja tööjõu ühikukulu aastakasv püsis ligikaudu sama kiire kui aasta esimesel poolel, 5,6%. Sellesse kasvu panustasid nii tootlikkuse kahanemine kui ka töötaja kohta suurem tööjõukulu. Vastupidiselt prognoosidele tuleb nentida, et tööjõukulu kohanemist pole seni toimunud. Baromeeteruuringu tulemused näitasid pigem ettevõtete hõiveootuste ja tööjõupuuduse üle kurtvate ettevõtete osakaalu kasvu 2015. aasta lõpus ja 2016. aasta alguses.

Pikemas plaanis tähendab tööjõu ühikukulu kasv, et ettevõtete kasumimarginaal väheneb, ja see omakorda teeb nad haavatavamaks edaspidiste negatiivsete šokkide korral.

Allikas: Eesti Pank

Osale arutelus

Toetajad

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Valdkonna töökuulutused

Posti Group is looking for a TEAM LEADER

Manpower OÜ

08. oktoober 2017