Kesisest majanduskasvust hoolimata püsis nõudlus tööjõu järele tugev

hõive

Missugused muutused leidsid möödunud aasta teisel poolel aset tööhõive kasvu, tööpuuduse, registreeritud töötute hulga, tootlikkuse ja tööjõu ühikukuluga, kõneles täna Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar.

  • Hõive kasv 2015. aasta teisel poolel ei aeglustunud.
  • Tööpuudus oli 2015. aastal väike, 6,2%, ent aasta teisel poolel suurenes registreeritud töötute arv.
  • Tootlikkus 2015. aasta teisel poolel kahanes ja tööjõu ühikukulu aastakasv püsis kiire. Tööjõukulu sai kasvada ettevõtete kasumite arvelt, mis teeb tööandjad edaspidiste negatiivsete šokkide korral haavatavamaks.

Majanduskasvu aeglustumisest hoolimata püsis tööjõu nõudlus 2015. aasta teisel poolel tugev – hõive suurenes ning kogu majanduse palgafondi kasv SKP arvestuses kiirenes. Osalt võib vastuolu seletada sellega, et majanduskasvu aeglustumine polnud laiapõhjaline, vaid sellesse andsid märkimisväärse panuse teatud tegevusalad, mille osakaal hõives pole kuigi suur. 

Tööjõu-uuringu järgi kasvas tööhõive 2015. aasta teisel poolel samas tempos kui aasta alguses ehk 2,8%, kuid selle taga oli erakordselt suur hõive kolmandas kvartalis. Hõivehinnangut võis mõningal määral suurendada töötajate registri hilinenud mõju. Ettevõtete andmetel põhinevad hinnangud näitasid, et 2014. aastaga võrreldes hõive kasv aeglustus, kuid hõive kahanemist näitas vaid üks uuring.

Tänu tööhõive kasvule kahanes 2015. aasta kokkuvõttes tööpuudus 6,2 protsendini. Töötukassa andmed registreeritud töötuse kohta näitasidki töötuse puhul mõnevõrra pessimistlikumat pilti kui tööjõu-uuringu hinnang. Aasta teisest neljanda kvartalini registreeritud töötute arv kvartali võrdluses kasvas ning suurenes ka töösuhte lõpu tõttu arvele võetud, sh koondatud inimeste arv. Koondamise tõttu sisestati registrisse küll rohkem inimesi kui 2014. aastal, kuid siiski märksa vähem kui 2013. aastal.

Tööealiste arv 2015. aastal vähenes, kuid samal ajal kasvas tööjõus osalemine ning kokkuvõttes tööjõu hulk majanduses suurenes. Inimesi motiveerib tööturul osalema toetuste ja pensionitega võrreldes kiiremini tõusnud palgatase. Madal tööpuuduse määr tähendab ühtlasi, et tõenäosus tööd leida on suurem, mis omakorda motiveerib inimesi tööjõus osalema. Ilma tööjõus osalemise kasvuta oleks tööpuudus olnud veelgi väiksem ning palgasurve seni nähtust suurem.

Tööjõukulude kasv jäi 2015. aasta teisel poolel kiireks. Palgad kasvasid tempokamalt avalikus sektoris, sealhulgas hariduses ja tervishoius, kuid Eesti eraettevõtetes oli palgatõus mõõdukam. Peamine palgasurveallikas oli vaba tööjõu vähesus, mida näitasid madal tööpuuduse määr ja hõivatute suur osakaal tööealiste seas, aga ka palgakokkulepped avalikus sektoris. Palgaväljamakse andmed näitasid, et palgakasv oli endiselt kiirem madalamapalgaliste seas, seda peamiselt tänu miinimumpalga tõusule. Eelmise aasta lõpus palgakasv aeglustus veidi, kuid tööjõukulude eri näitajaid kõrvutades ei saa veel kindlalt väita, et palgakasv on hakanud nõrga majanduskonjunktuuriga kohanema.

2015. aasta teisel poolel tööjõu tootlikkus kahanes ja tööjõu ühikukulu aastakasv püsis ligikaudu sama kiire kui aasta esimesel poolel, 5,6%. Vastupidiselt prognoosidele tuleb nentida, et tööjõukulud pole seni eriti kohanenud. Tööandjate kindlustunde uuringu tulemused näitasid, et 2015. aasta lõpus ja 2016. aasta alguses pigem suurenes nende ettevõtete osakaal, kes ootavad hõive kasvu. Samuti suurenes selliste ettevõtete osakaal, kes pidasid tööjõupuudust tootmist takistavaks teguriks. See viitab, et tööjõupuudus ja sellest tulenevalt ka surve palkadele jäävad lähitulevikus püsima. Pikemas plaanis tähendab tööjõu ühikukulu kasv, et ettevõtete kasumimarginaal väheneb, ja see omakorda teeb ettevõtted haavatavamaks edaspidiste negatiivsete šokkide korral.

Loe täpsemalt Tööturu ülevaatest 1/2016 ja vaata esitluse slaide Eesti Panga veebilehel.

Allikas: Eesti Pank

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Valdkonna töökuulutused