Mida töötajate lähetamisel silmas pidada?

Hanna Pahk
Hanna Pahk

Advokaadibüroo Sorainen advokaadid Karin Madisson ja Hanna Pahk selgitavad, kuidas vormistada korrektselt töölähetust ja millele töötaja lähetamisel eriti tähelepanu pöörata.

Eestis registreeritud osaühing Töö&Palk avab oma välisfiliaali Austrias, Salzburgis. Osaühingu Töö&Palk töötaja Sirje Tamm lähetatakse Austriasse, et sealsetele töötajatele seitse kuud (alates 1. aprillist kuni 31. oktoobrini 2016) nõu ja jõuga ettevõtte ülesehitamisel abiks olla. Sirje tööleping osaühinguga Töö&Palk jääb kehtima ning Sirjele jätkab töötasu maksmist tema tööandja. Sirje sissetulekud maksustatakse Eestis. Olulisemad küsimused, millele tähelepanu pöörata, oleks järgmised.

1. Lähetuse kestus

Lähetuseks loetakse olukorda, kus tööandja saadab töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töötaja võib lähetusse saata nii lühiajaliselt kui ka pikemaks ajaks. Kui lähetus kestab kauem kui 30 päeva järjest, peab tööandja saama selleks eelnevalt töötaja nõusoleku.

Samas, Riigikohtu uuema praktika järgi ei pea lähetuse puhul kokku leppima konkreetses tähtajas, vaid on võimalik ka kokku leppida, et töötaja viibib lähetuses tähtajatult. Samuti võivad tööandja ja töötaja kokku leppida selles, et töötaja alustab uuel kohal tööd, minnes pikaajalisse lähetusse kohe tööle tulemise esimesel päeval. Selline kokkulepe on tühine ainult siis, kui tegemist on näiliku tehinguga, s.t kui pooled püüavad varjata tegelikku kokkulepet (seda, et töötamine toimubki ainult väljaspool töölepingus kokkulepitud töö tegemise kohta).

2. Lähetuse vormistamine

Väga oluline on lähetus korrektselt vormistada. Lähetuse ebakorrektne vormistamine võib tuua kaasa vaidlusi selle üle, kas töötaja on saadetud lähetusse või on tööandja ja töötaja muutnud üksnes töölepingujärgset töö tegemise kohta. Võimaliku vaidluse raskuskese seisneb siin selles, kas tööandja peaks maksma lähetuse päevarahasid või mitte. Lisaks sellele on risk maksustamisel – et lähetusraha loetakse töötasuks ja sellelt tuleb tasuda tööjõumaksud.

Kui lähetuse dokumendid allkirjastab lisaks tööandjale ka see isik, kelle juurde töötaja lähetusse saadetakse, siis võib selgesõnalise kokkuleppe puudumisel osutuda praktikas keeruliseks eristada, kas tegemist on lähetuse või renditööga või on pooled kokku leppinud hoopis näiteks selles, et tööleping senise tööandjaga peatatakse ja töötaja asub tööle uue tööandja juures (s.t tekib eraldiseisev uus töösuhe). Sel juhul võib tekkida vaidlus, kes peab täitma tööandja kohustusi, samuti kellel on õigus töötaja töölähetusest tagasi kutsuda või tööleping üles öelda.

3. Töötingimused lähetuse ajal

Töötajale tuleb tagada lähetuse riigi töötajatega samad töötingimused vähemalt järgmistes punktides: maksimaalne tööaeg ja minimaalne puhkeaeg, tasulise põhipuhkuse minimaalne pikkus, töötasu miinimummäärad (k.a. ületunnitöötasud), renditöötajate tingimused, töötervishoid, -ohutus ja -hügieen ning võrdne kohtlemine.

4. Lähetusega seotud kulud

Töötaja töötasu lähetuse ajal peab vastama sihtriigis kehtivatele miinimummääradele (sh üldkohalduvate kollektiivlepinguga kokku lepitud määradele). Näiteks Soomes töötava ehitaja miinimumtasu on oluliselt kõrgem kui Eestis kehtiv miinimumtasu. Lisaks töötasu maksmisele peab tööandja hüvitama töötajale vastavate kuludokumentide alusel ka sõidu- ja elamiskulud (s.t neid kulusid ei saa kinni pidada töötasust).

Välislähetuse puhul tuleb lisaks töötasule maksta töötajale ka lähetuse päevaraha (seisuga jaanuar 2016: vähemalt 22,37 eurot päevas). Oluline on siin silmas pidada, et töötasu ja päevaraha ei ole samastatavad. Töötasu makstakse töötajale töö tegemise eest, päevaraha aga teeloleku ja lähetuskohas viibimise eest.

Töötajal on õigus nõuda töölähetusega seotud võimalike tekkivate kulude osas ettemaksu või hüvitist mõistliku aja jooksul ning juhul, kui töötaja ettemaksu ei saa, siis on tal õigus lähetusse minekust keelduda.

Osale arutelus

  • Hanna Pahk, advokaadibüroo Sorainen advokaat
    Karin Madisson, advokaadibüroo Sorainen partner, vandeadvokaat

Toetajad

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Strand SPA & konverentsihotell trumpab konkurendid üle rikkaliku kogemustepagasiga

Lääne-Eesti suurimal konverentsikeskusel on 25 aastat kogemusi ürituste korraldamises. See fakt saadab kindla sõnumi klientidele – võimekas ja usaldusväärne, professionaalne ja kvaliteetne. Just selline koostööpartner on Strand.

Valdkonna töökuulutused