Kuidas võõrkeelne töökeskkond enda kasuks tööle panna

keskkond
Võõrkeelses keskkonnas töötamine võib pigem kasuks tulla.

Hiljutisest uuringust selgub, et võõrkeeles töötamisel on hulk positiivseid aspekte, mille saab enda kasuks pöörata.

Üha enam asutusi kasutab töökeelena inglise keelt: nende seas nii suured rahvusvahelised organisatsioonid kui ka korporatsioonid. Teadupärast on ka mitmes Eesti ettevõttes töökeeleks just inglise keel.

Mõistagi võib küsida, kas inglise keel töökeelena on kasulik vaid neile, kes seda emakeelena kõnelevad. Tõsi, neil inimestel on lihtsam oma väiteid argumenteerida, kuna nende keelekasutus on ladusam ja sõnavaragi suurem. Samuti suudavad inglise keelt emakeelena rääkivad inimesed pingelisse töökeskkonda pehmust tuua mõne vaimuka naljaga, midagi, millega keskmisel tasemel inglise keelt oskav inimene võib ehk hätta jääda.

Tegelikult selgub, et võõrkeelses keskkonnas töötamise puhul võib inimene enda jaoks leida palju kasulikku, mida ära kasutada.

Võõrkeele kasulikkus

Neil, kes töötavad mitteemakeelses keskkonnas, võib olla üsnagi keeruline näidata oma tegelikke teadmisi. Kuigi esmapilgul võib see kõlada asjaoluna, mis räägib inimese edu vastu, tasub vaadata asja teist külge. Nimelt võib olukord, kus sa ei kõnele võõrkeelt väga soravalt, tähendada, et sa suudad oma vestluskaaslasi üllatada ja see võib läbirääkimistel palju kasu tuua, kirjutab The Economist.

Veelgi enam, väljaandes The Economist töötav vene ajakirjanik väitis, et ühe positiivse aspektina võib tuua ka asjaolu, et muus keeles peetava vestluse korral võib alati küsida lisaelgitust. Seda võib omakorda ära kasutada kui võimalikku meetodit vestlust pikendada või vestluskaaslase tähelepanu kõrvale juhtida. Veelgi enam, muukeelne inimene võib märkimisväärselt kasu lõigata ka sellest, et võõrkeeles kõnelemine eeldab mõnevõrra aeglasemat kõnetempot ja hoolikamat sõnade valikut – see omakorda võib viidata sellele, et öeldu on rohkem läbimõeldud ja pole kantud emotsioonidest.

Eelnevat toetab ka hiljutine uuring, kus väidetakse, et võõrkeeles otsuste vastu võtmine on tegelikult efektiivsem. Chicago Ülikooli teadlased viisid läbi katse, kus palusid osalejail vastata vimkaga küsimustele: vastused, mis olid pealtnäha loogilised, ostutusid küsimuste hoolikamal lugemisel valeks. Selgus, et osalejad, kes tegid testi võõrkeeles, eksisid vähem ehk olid küsimustele vastamisel tähelepanelikumad.

Sama ülikooli teadlased tegid veel teisegi uurimuse, kus uuriti vastajate moraalset tunnetust. Näiteks pidid uuringus osalejad vastama küsimusele, kas nad oleksid valmis kellegi tapma, kui päästaksid sellega rohkem inimelusid. Selgus, et inimesed, kes läbisid testi võõrkeeles, lähtusid vastamisel vähem emotsioonidest.

* Artikkel on ilmunud Äripäevas.

Osale arutelus

  • Pille Ivask, Äripäeva kaasautor

Toetajad

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Energia avastuskeskus – pinget pakkuv ja ootamatult šikk peopaik

Tallinna vanalinna ja Kalamaja piiril asuv Energia avastuskeskuse hoone on sadade üritusekorraldajate jaoks vastanud kolmele üliolulisele kriteeriumile: a) vana elektrijaama masinamaja peasaal on ootamatu, ent šikk peopaik, b) suurel ekspositsioonialal on külalistele garanteeritult avastamisrõõmu, ja c) keskuse asukoht on lihtsalt väga hea.

Valdkonna töökuulutused