28. aprill 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti püüab Põhjamaadest ja mujalt Euroopast mõndagi üle võtta, ent kui näiteks Hollandis on väga levinud osaajaga töötamine, siis Eestis ei kujuta raamatupidajad seda võimalust oma töö iseloomust tulenevalt ette. Hollandis on osaline aeg võimalik seetõttu, et üks töö on jagatud mitme inimese vahel ära.

Eestis peavad finantsistid arvestama sellega, et nemad töötavad pigem rohkem, kui tahavad saada konkurentsivõimelist palka. Juhul kui firmas tekibki vajadus leida kiiresti raamatupidajale asendaja või abiväge mõnel kiirel perioodil, siis leitakse töötajad ettevõtte seest, aga eraldi palkama kedagi ei hakata, sest pole jõudu ega aega uut inimest välja õpetada.

Audiitorbüroo Rödl & Partner OÜ juht ja vandeaudiitor Mart Nõmper ütles ajakirjale RP, et ka nemad ei kasuta asendustöötajaid, vaid töö on korraldatud nii, et iga raamatupidajat asendab maja sees teine raamatupidaja. „Nii on tagatud teenuse ühtlaselt kõrge kvaliteet. Õnneks on ka klientidel suvel puhkuste aeg ja töömahud seetõttu väiksemad,” lisab Nõmper. Ta tunnistab, et nende büroos on ka osalise koormusega töötajaid, kuid see on kindlasti pigem erand kui reegel ja peab sobima mõlemale poolele. „Projektipõhist lähenemist pole me kasutanud, oleme orienteeritud püsivatele pikaajalistele suhetele ja lahendustele.” Kui aga mõni finantsharidusega inimene tahaks teha raamatupidamistööd osalise koormusega või lisatööna, et näiteks lisa teenida, siis tuleks tal Mart Nõmperi sõnul olla paindlik. „Reaalsed oskused ja tulemused loevad rohkem kui ilus pikk CV. Peab arvestama raamatupidamistöö sesoonsusega ehk siis aasta alguses ja kuu alguses on töökoormus palju suurem kui lõpus. Saavutada tuleb iseseisev tööoskus – ettevõtted vajavad töö tulemust, mitte töö protsessi. Eitav vastus saadakse üldjuhul tööandjalt mitte teoreetiliste oskuste puudumise, vaid praktiliste oskuste puudumise pärast, seetõttu tuleks just praktilise poolega tegeleda.”

Raamatupidaja ei saa pikka puhkust

HLB Expertus Audit OÜ juhatuse liige Ene-Riika Koger märgib, et ka nemad ei ole suveks asendustöötajaid siiani vajanud. Kui õpetajad, kohtunikud ja mõned teised puhkavad suvel pikalt, siis finantsvaldkonnas käivad asjad hoopis vastupidi. Peab olema rahul, kui saab paar nädalat järjest puhata. „Raamatupidajad puhkavad nädala kaupa või kõige rohkem kaks nädalat. Mina olen raamatupidamises töötanud 1977. aastast alates ja pole kunagi saanud puhata 28 päeva järjest, see on seadusandjate praak,” ütleb Koger. Maksuameti peadirektor on öelnud, et deklaratsioonide esitamist ei ole kuidagi võimalik nihutada – näiteks lükata 10. kuupäeva TSD-de esitamist 20-ndaks –, sest muidu tuleb eelarvesse auk pensionide maksmisel. „Seega raamatupidajad jaotavad oma töö ja puhkuse vastavalt võimalustele ning klientidega kokkuleppel. Asendajaid on raske kasutada, sest iga raamatupidamine on loominguline protsess ja sinna on võimatu siseneda ainult näiteks kaheks nädalaks. Igal raamatupidamisbürool on kasutusel oma programm ja kontrollisüsteem,” toob Koger esile veel ühe põhjuse, miks ei saa raamatupidajale mujalt kiiresti asendajat leida.

Ene-Riika Koger selgitab, et raamatupidamisteenust ei saa pakkuda 50% koormusega, on võimalus kas raamatud ära pidada või mitte. „Teenuse osutamine põhineb tunnitööl, mistõttu saab rakendada küll näiteks ühele või mitmele ettevõttele teenuse pakkumist, kuid siis saab raamatupidaja tasu tegelikult töötatud tundide eest. Töö ei saa olla aga garanteeritud kas 0,25 või 0,5 kohaga. Samuti võib rakendada projektide raamatupidamisi, kuid tavaliselt on projektide raamatupidamised üks osa ettevõtte kui terviku raamatupidamisest ning pole eraldi peetav,” ütleb Koger.

Allikas: Raamatupidaja.ee, täismahus artiklit loe ajakirjast Raamatupidamise Praktik.

Autor: Taavi Alas, RP kaasautor