Kuidas vältida vigu töölepingu vormistamisel

Meeli Miidla-Vanatalu
Meeli Miidla-Vanatalu

Tihtipeale loetakse tööleping põhjalikult läbi alles siis, kui tekib konflikt tööandja ja töötaja vahel. Millised on töösuhete puhul kõige levinumad vead ja kuidas neid vältida, selgitab Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu.

Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu rääkis täna personaliuudised.ee seminaril „Töölepingu alustamine ja lõpetamine”, et tihtipeale loetakse tööleping põhjalikult läbi alles siis, kui tekib konflikt tööandja ja töötaja vahel, samas kui õige oleks kõik punktid läbi rääkida enne lepingu sõlmimist. Kui töötaja on alguses kõigega nõus ega oska midagi küsida, on tööandja kohustus dialoogi ärgitada.

Suur on segadus on Miidla-Vanatalu sõnutsi ka lepingutüüpidega. Tööinspektor vaatab esmalt üle töötamise registri kanded – kui ettevõttes on ainult võlaõiguslikud lepingud, pole inspektoril põhjust sinna minna. Kui aga töötajal on paralleelselt töö- ja käsundusleping, võib see olla selleks, et mitte maksta ületunnitöö eest. „Tööinspektsioon sekkub eeskätt sellisel juhul, kui tegu on alaealisega või toimunud on raske tööõnnetus. Sel juhul tuleb tuvastada ka töösuhe. Oluline on meeles pidada, et käsundisaaja on nagu ettevõtja, kes vastutab enda eest ise,” rõhutas ta.

Töövaidluste levinumad teemad

Koolituskulude hüvitamine 
Töövaidlustes hakkab Miidla-Vanatalu sõnutsi silma ka see, et tööandja nõuab enne töösuhte algust tehtud koolituskulude hüvitamist. „Kui töölepingu kehtimise ajal koolitatakse töötajat, reguleerib seda töölepinguseadus. Kui töösuhet aga ei ole ja tööandja ütleb, et tööle saamiseks tuleb koolitus läbida, ent tööle mitteasumisel nõuab koolituskulude hüvitamist, on sisuliselt tegu võlakokkuleppega,” selgitas tööinspektsiooni peadirektori asetäitja.

Praktika 
Teine probleemne valdkond on praktika. Seadusega on reguleeritud kaks praktikaliiki: õppepraktika (kolm osalist on praktikant, praktikabaas ja kool) ja eraldi tööturuteenus ehk tööpraktika (saatja on töötukassa). Praktika puhul tuleb tähele panna, et töösuhtele omast väärtust luua praktika käigus ei saa, vastasel juhul võib praktikant nõuda töösuhte tuvastamist.

Lisaks praktikale tekitab jätkuvalt probleeme ka proovipäev. „Töötukassal on töötutele proovipäeva teenus, muid proovipäevi õigusaktid ette ei näe. Proovipäeva puhul võib olla tegu teenusepakkumisega, mis tuleb selgelt vormistada kokkuleppena. Samuti ei tohi proovipäeval klientide jaoks väärtusi luua ega tööülesandeid täita,” rõhutas Miidla-Vanatalu. Proovipäev võib olla siiski vaid töö vaatlemine või tööturuteenus.

Miks proovipäevi mitte teha?

Töölepingu sõlmimine

Töölepingu puhul on oluline eeskätt kontrollida seda, kuidas on töö- ja puhkeaeg korraldatud. „Töölepingus ei pea olema märgitud töö alguse ja lõpu täpne kellaaeg, seal peab kajastuma, kas on tegu täistööajaga ja mida selle all mõistetakse – kas on näiteks eraldi reeglid, et nädala täistööaeg on 38 tundi. Oluline on see, et inimene saaks aru, mis on täistööaeg. Selleks peab tööandja andma reeglitest töötajale teada.“

Osalise tööaja puhul võib kokkuleppeid muuta ka e-kirja teel, esialgu tuleks sõlmida aga leping konkreetsele ajavahemikule (nt 20 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul). Olulised on vorminõuded: kui töölepingus on kirjas, et tingimusi saab muuta vaid kirjalikus vormis, tuleb seda ka järgida.

Töökorralduse reeglid

Meeli Miidla-Vanatalu sõnutsi eeldab töölepinguseadus töökorralduse reeglite olemasolu. „See, mida nendega kehtestada, sõltub tööandja soovidest. On reegleid, mis mahuvad A4-le ja toimivad suurepäraselt, ent on ka 100-leheküljelisi dokumente, millega tegelikult ei tutvuta. Oluline on see, et reeglid sünniks tööandja ja töötaja koostöös – siis neid ka jälgitakse,” rõhutas Miidla-Vanatalu.

Et osalistele reeglitest ka sisuliselt kasu oleks, võiks neis sisalduda alljärgnev:

  • töökohale sisenemise ja väljumise kord;
  • töö alguse ja lõpu aeg;
  • summeeritud tööajaarvestuse rakendamisel tööajakava teatavaks tegemise tingimused;
  • tööpäevasisesed puhkepausid ja einestamiseks antavad vaheajad;
  • puhkuse ajakava muutmise kord;
  • töölähetuse vormistamise kord;
  • tööandja korralduste andmise kord;
  • loetelu rikkumistest, mis võivad kaasa tuua töölepingu erakorralise ülesütle­mise;
  • töötaja hoiatamise kord;
  • tööaruande esitamise kord;
  • tööandja ja töötajaga seotud olulise info edastamise kord;
  • arvutivõrgu ja e-posti kasutamisega seotud piirangud;
  • isikuandmete töötlemise eesmärgid, tingimused ja tähtajad;
  • tuleohutuse ja töötervishoiu nõuded;
  • kaitseriietuse ja vahendite kasutamise kohustus;
  • töökorralduse reeglite muutmise kord jm.

Töötasu

Töötasu puhul toonitas Meeli Miidla-Vanatalu, et selles ei tohi sisalduda näiteks ületunnitasu jms. Töötajale peavad olema selged:

  • töötasu suurus;
  • töötasu arvutamise viis (ajapalk/tükipalk);
  • maksmise kord (sularahas/ülekandega);
  • palgapäev – konkreetne kuupäev; TLS § 33 lg 2;
  • tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed.

Töötajal on õigus nõuda palgateatist (TLS § 28 lg 2 p 12. NB! Praegu kehtiv viivisemäär on 8,05% (0,022%))

Lisaks on tööandja kohustatud maksma ka:

  • tasu öötöö (22.00–06.00) eest (kui see ei sisaldu töötasus) 1,25-kordselt või andma tasulist vaba aega (TLS § 45);
  • kokkuleppel tasu ületunnitöö eest 1,5-kordselt või andma kokkuleppe puudumisel tasulist vaba aega (TLS § 44);
  • tasu riigipühal töötamise eest 2-kordselt või andma tasulist vaba aega (TLS § 45);
  • tasu töö mitteandmisel (keskmine töötasu) (TLS § 35);
  • TLS § 36;
  • keskmist töötasu koolitusel osalemisel ja TTOS, TUIS, AÜS jne alusel.

Allikas: Raamatupidaja.ee

Osale arutelus

  • Tuuli Seinberg, Raamatupidaja.ee toimetaja

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Valdkonna töökuulutused