Töölepingu alustamine ja lõpetamine + galerii!

Kui küsida tööinspektsiooni või juristide esindajailt, mis põhjustab töösuhetes kõige rohkem vaidlusi, on vastuseks ikka RAHA. Samas möönavad nii ühed kui teised, et suurem osa vaidlustest võiks olemata olla, kui töölepingut poleks alustatud või lõpetatud vigaselt. Seminaril keskendutigi sellele, mis on töölepingu sõlmimise või ülesütlemise juures need ohukohad, millega kõige rohkem ämbreid kolistatakse ja mis lõpevad tööinspektori või tööõiguse juristi laual. Lugejaga jagamiseks on Personaliuudised välja valinud kolm killukest paljude hulgast, mis seminaril kõlama jäid.

Asendused: nii tööinspektsiooni kui ka juristide eest kõnelejad soovitavad märkida tähtajalisse töölepingusse, kelle asendamiseks tähtajaline leping sõlmitakse (ehkki TLS seda ei nõua), et hiljem ei tuleks töövaidluse käigus selgitada, missugusel toolil asendav töötaja istus, keda ta tegelikult asendas, kes talle väljaõpet tegi jne. Märkest, et töötaja on võetud tööle puhkuste asendajaks vahemikus 1. juuni kuni 31. august hilisemas töövaidluses ei piisa. Lepingusse saab märkida ka mitme inimese nimed ja lepingu lõppemise ajaks võikski märkida viimase kirja pandud töötaja tööle naasmise kuupäev.

Töö koht: tööandja on sageli seisukohal, et ta peab  oma töötajat hirmsasti kontrollima. Ei pea! Kui tööandja on teinud töötajale selgeks, mida temalt oodatakse ja mis ajaks, siis pole ju enam sugugi oluline, mis ajal ja kus see inimene seda teeb! Nt kui töötajale on tehtud ülesandeks saata ettevõtte poolt 100 jõulutervitust, siis ei ole mingisugust põhjust, miks peaks töötaja neid kaardikesi kontoris kohapeal kirjutama ja ümbrikesse pistma. Ta võiks vabalt võtta selle paki kaasa ja koju minna ning teha seda temale sobival ajal. Küll aga jagati kuulajaile soovitusi fikseerida töö koha mõiste. Kui lepingus on kirjas „töötab kogu Eestis”, võib Tallinna ettevõtte töötaja rahumeeli oma Võrumaa talus tööd teha ja tööandjal ei ole kohustust talle selle eest lähetustasu maksta.