„Kehtiv seadus on alaealistele liialt piirav ega motiveeri noori töötama või tööandjaid neid tööle võtma,” ütles Tamsar. „Eestis on hinnanguliselt 30 000 noort, kes ei õpi, ei tööta ega omanda seetõttu töökogemust ja -harjumust. Ei ole kuidagi mõistlik näiteks 16-aastasel põhiharidusega noorel töötamist piirata, kui ta on edasiõppimisest loobunud või selle tulevikku lükanud. Ka Euroopa Liidu direktiiv on siin leebem, koheldes selliseid noori täisväärtuslike töötajatena.”
Tamsar tõi ühe tegurina välja ka asjaolu, et liigsete piirangute tõttu võivad alaealised töötada n-ö mustalt või näiteks käsundus- ja töövõtulepingute alusel. Sellistel juhtudel puuduvad aga noortel sotsiaalsed garantiid või on need oluliselt väiksemad kui töölepinguga töötades. Nii aga kannatavad laste huvid, mis peavad mõistagi olema esikohal.
Eesti Tööandjate Keskliidu arvates tuleks töölepingu seaduses lisaks planeeritud muudatustele üle vaadata ka muud paindliku töökorraldusega seotud regulatsioonid, nagu sotsiaalmaksu miinimum, töökoormuse määratlemine töölepingus, tähtajaliste töölepingute pikendamine jmt.
Loe tööandjate tagasisidet töölepingu seaduse muutmise väljatöötamiskavatsusele siit.
Allikas: Eesti Tööandjate Keskliit