Tööõnnetusi saab enamasti vältida

vigastus

Vanasõna ütleb, et õnnetus ei hüüa tulles, ometigi saavad töötades inimesed viga või koguni surma mitte ebaõnne tõttu, vaid hooletuse ja tööohutusreeglite eiramise tagajärjel, kirjutab tööinspektsiooni infokiri Tööelu oma aprillinumbris.

Kümne aastaga on registreeritud tööõnnetuste arv pidevalt kasvanud, kuid see ei näita sugugi, et võrreldes 1995. aastaga on tööohutuse olukord Eestis tunduvalt halvenenud. Pigem on kasvanud nii tööandjate kui ka töötajate teadlikkus ja tööl juhtunud õnnetusi enam ei varjata või ei esitata neid kui olmetraumasid.

Tervisekahjustuse raskusastme lõikes registreeriti 2015. aastal 79,6% tööõnnetustest kergete tööõnnetustena, raskete tööõnnetuste arv kasvas aastaga 7%. Kahjuks kaotas oma elu tööpostil 16 inimest. Statistiliselt on see samal tasemel kui 2014. aastal, ent ka üks töö tõttu kaotatud elu on liiga palju.

Kurvastav on asjaolu, et mitmelgi puhul oleks saanud fataalse tagajärje ära hoida, kui tööohutusele ja töötajate juhendamisele oleks rohkem tähelepanu pööratud. Oskamatus, aga ka rutiinne töö ja aastatega kujunenud valed harjumused võivad ühe hetkega saatuslikuks saada.

Tööinspektsioonile anti möödunud aastal teada oluliselt rohkem rasketest ja surmaga lõppenud õnnetustest töökohtadel. Seaduse kohaselt on tööõnnetus see, mis juhtub töölepingu alusel töötava inimesega, Eesti töösuhete maastik on aga oluliselt kirjum. Töövõtuleping, käsundusleping, töötamine FIE-na või oma väikeettevõtte kaudu on täiesti tavapärane. Oluline on teadvustada, et kaitset tööõnnetuse korral pakub vaid tööleping. 

Eelmisel aastal oli mitu juhtumit, kus töötaja suri äkitselt terviserikke tagajärjel. Need juhtumid ei kvalifitseerunud töösurmadeks, kuigi mõningatel juhtudel oleks olnud võimalik neid ära hoida töötajate õigeaegse tervisekontrolli suunamisega.

Tööinspektsiooni koostatud tööõnnetuste statistika põhineb ametlikult tööandjate esitatud tööõnnetuste raportite andmetel. Hinnanguliselt registreeritakse Eestis tööõnnetusi ametlikult mõnevõrra vähem, kui neid reaalselt aset leiab. Nii tuleb tööinspektsioonil jätkuvalt parandada nii tööandjate kui ka töötajate teadlikkust tööõnnetuste raporteerimise olulisusest. 

Enim tööõnnetusi registreeriti Tallinnas, Harjumaal ja Tartumaal. Maakondade lõikes on registreeritud tööõnnetuste arv kasvanud seitsmes maakonnas ja vähenenud kaheksas. Võrrelduna eelmise aastaga on protsentuaalselt suurenenud tööõnnetuste arv Lääne-Viru, Järva ja Hiiu maakondades, mistõttu on nendes maakondades kavas tänavu korraldada ka üksjagu sihtkontrolle.

Eesti töötajatega juhtus välismaal tööõnnetusi pea sama palju kui aasta varem (vastavalt 184 ja 181 tööõnnetust), tööõnnetuse tõttu ei hukkunud väljaspool riiki ükski Eestist pärit töötaja. Enim satuvad tööõnnetustesse Eesti ehitajad Soomes. Hüppeliselt on kasvanud registreeritud tööõnnetuste arv Eestist pärit töötajatega Hispaanias ja peamiseks põhjuseks on registreeritud tööõnnetused kaitseväelastega NATO suurõppuse käigus. 

Kergeid vigastusi on enim saadud kokkupuutest teravate esemetega. Raskeid kehavigastusi või surma saadakse aga kõige sagedamini kukkumisel, erinevate objektide kukkumisel kannatanu peale või muljuda saamisel.

Tegevusalade lõikes registreeriti möödunud aastal enim õnnetusi metallitööstuses (533), kaubanduses (463) ja ehituses (410), riigikaitse valdkonnas on tööõnnetuste arv võrreldes viie aasta taguse ajaga pea kolmekordistunud. Võrreldes varasema aastaga on tööõnnetusi mõnevõrra vähem tervishoius, toiduainetööstuses, veonduses ja laonduses ning halduse ja abitegevuste valdkonnas. Võrrelduna 2014. aastaga on protsentuaalselt enim kasvanud tööõnnetuste arv puidutööstuses (21%) ja ehitussektoris (12%).

Raskete tööõnnetuste arv ehituses kasvab järjepidevalt vaatamata asjaolule, et 2015. a kontrollis tööinspektsioon ehitusettevõtteid oluliselt rohkem. Seetõttu tuleb tõdeda, et tööinspektsiooni järelevalvest üksi jääb tööõnnetuste vältimiseks väheseks – töökeskkonna ohutusse peavad iga päev panustama nii tööandjad kui ka töötajad.

Kolmandiku rasketest tööõnnetustest moodustavad kukkumisega seotud juhtumid, teisel kohal on juhtumid, kus töötaja saab vigastada kas mõne teise töötaja tegevusest tingitult või saab ta kukkuvalt esemelt löögi. Kolmandal kohal on õnnetusjuhtumid masinatega töötamisel ja töödeldava materjali käsitsemisel, kus kaotatakse kontroll töödeldava materjali üle.

35% kõigist tööõnnetustest juhtub töötajatega, kes on tööl olnud alla aasta. Nende hulgas on nii noori, vastselt tööelu alustanud inimesi, kui ka neid, kes on vahetanud töökohta ja töövõtted uuel kohal pole veel selgeks saanud. Tööinspektsioon korraldas möödunud aastal kampaania, milles juhiti noorte töötajate ja nende tööandjate tähelepanu väljaõppe ja juhendamise vajalikkusele ning kirjaliku töölepingu sõlmimise olulisusele.

Eesti ettevõtetes on kõige sagedamini probleeme töötajate väljaõppe ja juhendamisega, tervisekontrolli korraldusega ning töötervishoiu ja tööohutusega tegelevate töötajate valimise ja määramisega. Kõik need kolm tegevust on aga määrava tähtsusega, et ettevõttes ei juhtuks tööõnnetusi või töötaja ei kahjustaks oma tervist.

Tööohutuse ja töötervishoiu kontroll tehti 3836 ettevõttes, eri õigusaktide rikkumisi tuvastati järelevalve käigus 17 611 korral ja 91% kontrollitud ettevõtetes. Seda on oluliselt rohkem kui aasta varem, kusjuures tööinspektorite arv on jäänud samaks. Lisaks külastuste mahule on kasvanud ka töö kvaliteet – tööandjate tähelepanu juhitakse rohkematele probleemkohtadele. Töö tulemuslikkust näitab ka see, et inspektorite ettekirjutused täidetakse tavaliselt viie päeva jooksul.

Eelmisel aastal käivitus töökeskkonna konsultatsiooniteenus: ettevõtja saab kutsuda oma ettevõttesse tööinspektsiooni konsultandi, kes annab nõu nii töökeskkonna kui vajaliku dokumentatsiooni kohta. Konsultanti võib kutsuda ka kindla töökeskkonna valdkonna (nt isikukaitsevahendite kasutamine) konsulteerimisele. Teenus on tööandjatele tasuta. Seda võimalust kasutas eelmisel aastal 61 ettevõtjat ning tänu konsulteerimisele muutus ohutumaks 2395 inimese töökoht.

Lisalood 

Praktikant pääses eluga

Töötaja oli ettevõttes keevitajana töötanud juba 18 aastat. Ta tõstis nelikanttorust metallkonstruktsiooni pukkidele püstiasendisse, et seda keevitama hakata. Konstruktsiooni kogupikkus oli 11,3 meetrit, kõrgus 1,3 meetrit ja kaal umbes 700 kilo. Töötaja kinnitas konstruktsiooni pukkidele ainult väikeste pitskruvidega, nagu vanemad ja kogenumad töötajad aeg-ajalt tegid. Pitskruvid aga andsid järele ja raske terasferm kukkus keevitajale peale. Kõrval viibinud praktikant hüppas viimasel hetkel eest ära, keevitaja sai surmavaid vigastusi. Kahjuks rikkusid „kogenud” töötajad ohutusnõudeid ja õpetasid ka noorele praktikandile valesid töövõtteid. Noore töötaja elu päästis ilmselt see, et ta kahtles fermi püsivuses ja oma juhendaja sõnades.

Turvajalats oleks noormehe päästnud

20-aastane noormees asus laotöötajana tööle 12. augustil. Juba 21. augustil juhtus temaga tööõnnetus, kui kahveltõstukiga transporditi 500-kilost terasepakki. Paki kinnitamisel tõstuki kahvlile andis tropp järele ja kukkus kannatanu jalale, mille tagajärjeks oli raske kehavigastus. Tööandja ei olnud õnnetusse sattunud laotöötajat juhendanud ega teinud eriväljaõpet tõsteseadmetega töötamise kohta, töötajale ei antud ka turvajalatseid vaatamata raskuste jalale kukkumise ohule ja sellele, et turvajalatsite kasutamine on laotöötajatele laos viibides kohustuslik. Juhtum kinnitab veel kord tööõnnetuste statistikas toodud järeldust, et uued töötajad on riskigrupp. 

Stants lömastas sõrmed

Töötaja valmistas autodetaile omavalmistatud stantsimisseadmel. Õnnetuspäeval asetas töötaja detaili stantsimisseadme rakisele, vajutas juhtpuldil käivitusnuppu ja pani vasaku käe stantsivale detailile, mis liikus koos käega pleksiklaasi alt läbi seadmesse. Seadme töötamise ajal hoidis töötaja detaili käes ning õnnetuseks lömastas stants kolm sõrme. Stants töötas küll kahekäelülitusel, kuid lülitid ei nõudnud pidevat vajutamist. Sõrme lülitilt äravõtmisel tööprotsess jätkus ja selline juhtimissüsteem põhjustaski õnnetuse. 

Lonks Torusiili puhkeruumis

Kurvalt lõppes juhtum, mis ei olnud aga tööõnnetus. Tööpäeva lõpus võttis töötaja puhkeruumis tabletti ja jõi sellele ettevaatamatusest peale torupuhastusvahendit Torusiil. Selle  tagajärjel sai töötaja raske tervisekahjustuse. Sellel juhul tööandja huvides tegutsemist ei tuvastatud, kuid tööandjale heideti ette ohtlike kemikaalide hoiustamisnõuete rikkumist.

* Lugu on ilmunud tööinspektsiooni infokirja Tööelu 2016. a aprillinumbris.

Osale arutelus

Toetajad

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Energia avastuskeskus – pinget pakkuv ja ootamatult šikk peopaik

Tallinna vanalinna ja Kalamaja piiril asuv Energia avastuskeskuse hoone on sadade üritusekorraldajate jaoks vastanud kolmele üliolulisele kriteeriumile: a) vana elektrijaama masinamaja peasaal on ootamatu, ent šikk peopaik, b) suurel ekspositsioonialal on külalistele garanteeritult avastamisrõõmu, ja c) keskuse asukoht on lihtsalt väga hea.

Toosikannu puhkekeskus Käru vallas Raplamaal

Raplamaal asuv Toosikannu puhkekeskus on ideaalne peokoht nii suurematele kui ka väiksematele seltskondadele. Aga mitte ainult – Toosikannus asub Eesti esimene ja ainus loomapark ning lisaks tähtpäevade tähistamisele on see suurepärane koht asjalikele koosolekutele ja konverentsidele.

Valdkonna töökuulutused

Hilleberg is looking for an QUALITY MANAGER

Finesta Baltic OÜ

19. oktoober 2017