20. mai 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mis juhtub siis, kui sa une arvelt tööd teed ja piisavalt ei maga

Kas sina magad vähemalt kaheksa tundi ööpäevas või oled sa üks neist, kes tunneb uhkust igaöise nelja unetunni üle? Kas sa lood rahulikuks ja lõdvestavaks uneks ka sobiva keskkonna või oled jällegi üks neist, kes vastab e-kirjadele ja kõnedele keset südaööd, võttes töö- ja argipäevamured endaga pehme suleteki ja patjade vahele kaasa?

Arianna Huffington, kes asutas 2005. aastal Huffington Posti ja on 15 New York Timesi bestselleri autor, kirjutab oma viimases suurteoses „Une revolutsioon” pika une vajalikkusest meie igapäevasele heaolule, tervisele, loomingulisele protsessile ja töisele edule.

Ükskõik kuhu sa tänapäeval ka ei vaataks, ümbritseb meid arusaam unest kui ühest ebavajalikust ja pigem segavast faktorist meie elus. Paljude edukate inimeste suust on kuulda lauset: „Ma magan siis, kui surnud olen” ja populaarsust noorte ettevõtjate vahel mõõdetakse ikka selle alusel, kellel vähem unetunde seljataga on. Kuna elame ajastus, kus saame olla 24 tundi ööpäevas ühenduses ja aktiivsed, on uni jäänud tõesti tagaplaanile ning seda ei väärtustata enam hädavajaliku osana meie elust.

Uuringud aga näitavad, et unepuudus põhjustab erinevaid tervisehäireid nagu diabeet, ülekaalulisus, viljatus, südamerabandus jne, see nõrgestab immuunsussüsteemi ning loob soodsa aluse tõsisemate haiguste tekkeks. Väidetavalt raskendab vähene uni ka tervisliku kehakaalu püsimist ning Mayo Clinic on avalikustanud šokeerivad andmed, kus unepuuduses inimesed söövad päevas 559 kalorit rohkem kui nende väljapuhanud kaaslased.

Peale füüsilise tervise mõjutab magamatus ka meie vaimset tervist. Suurbritannia suurim uneuuringute organisatsioon The Great British Sleep Survey on avastanud, et vähese unega inimesed kogevad seitse korda rohkem depressiooni, lootusetust ja üksindustunnet. Peale selle väheneb magamatuse korral ka meie tähelepanu- ja keskendumisvõime, meie tunnetuslik arusaam välisest ning meie võime näha maailma positiivsetes toonides.

Usun, et oled ka ise märganud, kuidas vähene uni mõjub pigem negatiivselt, kutsudes päeva jooksul esile rohkem ärritumist, halbu otsuseid ning sallimatust? Gallupi uuringud näitavad, et USA elanikkonnast piinleb 40% magamatuse käes. Seetõttu kirjutatakse välja ka kümneid miljoneid unerohtusid ning on loodud üle 2500 unele keskenduva ravikeskuse. Miks on aga nii paljud inimesed oma unetsükliga kimpus ja miks on raske võtta igal ööl vähemalt kaheksa tundi aega, et end täielikult välja puhata?

Sest ühiskond liigub kosmoselaeva kiirusel ja inimesed arvavad, et nad peavad igasse päeva lisaaega näpistama just nimelt öise väljapuhkamise arvelt. Paljud suurkorporatsioonide juhid on aga viimase aasta jooksul sussid püsti visanud – just nimelt töise läbipõlemise ja liigse stressi tõttu. On teaduslikult tõestatud, et väsinuna lisatundide tegemine mõjub laastavalt nii töötajale kui ka pikas perspektiivis firmale. Täpsemalt tähendab see siis 11 mahavisatud päeva aastas ning umbes 2000 euro suurust kahjumit. Kas need lisatunnid on siis tõesti seda pingutust väärt?

Ka meeskonnakoolitustel väidavad paljud juhid, et viivad töö endaga koju kaasa ja nokitsevad erinevate projektide kallal ka siis, kui pere juba ammu magab. Selle peale ütleb aga Doktor Frank Lipman, ühe maailmakuulsa heaolukeskuse asutaja, et enamik meist on praeguse aja elutempoga juba 30-ndate lõpus täiesti „kulunud”. Eriti käib see nende kohta, kes tõesti iga päev või ülepäeviti une ajal ajusid ragistavad ja töömõtteid mõlgutavad.

Kas poleks mitte mõistlikum anda iseendale puhkust just nimelt öises vaikuses ja rahus, kus tehnoloogia peaks olema lukustatud kõrvaltuppa ja kõrvus kajamas vaid sügav vaikus ning linnulaul? Kas poleks targem mõelda sellest kohe praegu, mitte avastada aastate pärast, kuidas väsimus ja tüdimus igas eluvaldkonnas aina enam võimust võtab?

Kui võtaks õige ja tooks une viimaselt kohalt tagasi esimesele nagu imikueas? Kas ei või olla, et ka elukvaliteet muutub paremaks, motivatsioon töötada ja areneda kasvab ning kulunud pale asendub juba peagi noore ja värskemaga?

Allikas: Motivaatori blogi

Autor: Kathleen Kanervikko, Motivaatori turundusspetsialist

Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Helen RootsPersonaliuudised.ee juhtTel: 55 988 223
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700
Mirell SoaseppKonverentside programmijuhtTel: 55 565 456