Muutused ei teki mitte ainult peale kasvavate generatsioonide teistsuguste väärtushinnangute tõttu — eraldi rolli mängib ka tehnoloogia hüppeline areng, millega eelkõige Z-generatsioon, aga osaliselt ka Y-põlvkond, kokku kasvanud on. Lisaks on muutustele altid idufirmad ja laiemalt noored ettevõtted need, mis loovad 50% ulatuses uusi töökohti. Seetõttu on tulevikutöö põhimõtted lihtsamad tekkima. (Loe edasi Delfi.ee-st!) 

Eesti tunnustatuim tööõiguse jurist Heli Raidve kirjutab, et kontorist väljas või osaliselt kodus töötamine muutub iga aastaga populaarsemaks ja nii mõnigi ettevõte on muutnud näiteks reeded kodus töötamise päevaks. Teistes firmades on lubatud töötajal endal vastavalt südametunnistusele otsustada, kas ta töötab kogu nädala kontoris või teeb seda osaliselt kodus. Et väljas töötamine kulgeks probleemideta, annab Raidve viis soovitust, millele nii tööandja kui ka töötajad võiksid enne kodus töötamise kokkuleppe sõlmimist mõelda. Ta soovitab hoolikalt läbi mõelda, kas töötaja saab üldse kodus töötada (puudulik kodukontor, segavad pereliikmed jmt), millised on poolte ootused tööaja suhtes (sh töötaja kättesaadavus tööajal), kes kannab kodus töötamise kulud (nt isikliku printeri kasutamine, osa elektriarvest jne), kas on järgitud tööohutuse nõudeid (kes vastutab?) ja kuidas on tagatud ärisaladuse hoidmine (kuidas tagada, et kõrvalised isikud ei pääseks ligi nt tööandja sülearvutis olevale infole), ning panna kokkulepped ka paberile kirja, et vältida hilisemaid töövaidlusi. (Loe Heli Raidve soovitusi lähemalt Delfist!)