Haridus- ja teadusministeerium: iga järgnev haridustase suurendab sissetulekut

haridus

Ministeeriumi analüüsi kohaselt on õppimine kindlasti kasulik, kuna iga järgnev haridustase kasvatab sissetulekut, töökogemus annab veelgi palgalisa ning õppesuund eristab palka enam kui õppetase.

Haridus- ja teadusministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Aune Valgu sõnul näitab analüüs selgelt, et õppida ja töökogemusi omandada on kasulik. „Iga järgnev haridustase suurendab selgelt sissetulekut, samuti on oluline vahe äsja lõpetanute ja üheksa aastat tagasi hariduse omandanute palgas,” lausus Valk.

HTM avalikustas aastail 2005–2013 kutse- ja kõrghariduse lõpetajate hõive- ja palgaandmed koolide ja õppesuundade lõikes ning koostas andmetel põhineva analüüsi omandatud hariduse seostest edukusega tööturul. Valk kutsub ka neid, kes ise edasi õppimise valikuid teevad või neid suunavad, uurima täpsemaid andmeid haridusstatistika veebist www.HaridusSilm.ee.

Analüüsi põhijäreldused

Iga järgnev haridustase kasvatab sissetulekut

  • Kutseharidus annab võrreldes põhiharidusega ligi 25% kõrgema sissetuleku, kõrghariduse omandamine võrreldes kutseharidusega ning doktorikraad võrreldes bakalaureusekraadiga tasub end samuti ära.
  • Kui vahetult pärast lõpetamist on kutsekesk- ja rakenduskõrgharidus tulusam vastavalt gümnaasiumis omandatud keskharidusest ja bakalaureuseõppest, siis töökogemuse lisandudes erinevus taandub või muutub isegi vastupidiseks.

Õppesuund eristab palka enam kui õppetase

  • Kõrghariduse tasemel on lõpetajate töine sissetulek õppesuundade lõikes varieeruv, 800 eurost 1700 euroni, st keskmiselt madalamat sissetulekut saanud kunstide õppesuuna lõpetajate sissetulek on 53% madalam kui kõrgeimat sissetulekut saanud arvutiteaduse õppesuuna lõpetanutel. Kutsehariduse tasemel varieerusid keskmised sissetulekud 620 eurost kuni 1130 euroni.
  • Tehnikaalad ja arvutiteadused on kõigil haridustasemetel kõrgema sissetulekuga. Oluline on jätkata kasvuvaldkondade eelisarendamist ning loodus- ja täppisteaduste erialade populariseerimist.

10% erialase haridusega noortest on Eesti tööturult eemal

  • 8,5% erialase haridusega inimestest (12 600 inimest) on Eestis tööturult eemale jäänud, st nad ei õpi, ei tööta, ei ole töötud, ei saa lapsetoetust ega ole kaitseväes.
  • Lisaks viibis 2014. aasta seisuga rahvastikuregistri andmetel välismaal 3,7% (5 400 inimest) aastatel 2005-2013 kutse- või kõrghariduse lõpetajatest (kokku 147 000 inimest).

Allikas: haridus- ja teadusministeerium

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Strand SPA & konverentsihotell trumpab konkurendid üle rikkaliku kogemustepagasiga

Lääne-Eesti suurimal konverentsikeskusel on 25 aastat kogemusi ürituste korraldamises. See fakt saadab kindla sõnumi klientidele – võimekas ja usaldusväärne, professionaalne ja kvaliteetne. Just selline koostööpartner on Strand.

Valdkonna töökuulutused