Kuidas arvestada tööaega võidupüha ja jaanipäeva ajal

jaanituli

Tänavu langevad võidupüha ja jaanipäev tööpäevadele, mistõttu on mõistlik üle vaadata, millal ja kuidas tuleb tööpäeva lühendada ning kuidas hüvitada pühade ajal töötamist.

Võidupühale, 23. juunile eelnev tööpäev (22. juuni) on kolme tunni võrra lühem. Nii võidupüha kui ka jaanipäev (23.06) on puhkepäevad ja ühtlasi ka lipupäevad.

Eesti Vabariigi võidupühale, 23. juunile eelnevat tööpäeva on tööandja kohustatud lühendama kolme tunni võrra. Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna sõnul on seaduse mõte selles, et lühendatud peab olema just riigipühale vahetult eelnev tööpäev. Tööpäeva lühendamine ei sõltu tööpäeva kestusest. Näiteks osalise tööaja puhul, kui töötaja on tavapäraselt ametis ainult kolm tundi päevas, siis riigipüha eelsel päeval ei pea ta üldse tööle tulema. 

Kui aga ettevõtte tegevusalast tulenevalt pole võimalik tööpäeva lühendada, peab tööandja saavutama töötajaga kokkuleppe, et ta töötaks riigipühaeelsel päeval sama kaua kui tavaliselt. „Oluline on meeles pidada, et kui töötaja ei nõustu pühade-eelsel päeval töötama täistööpäeva, ei ole tööandjal õigus teda selleks sundida,” rõhutab Raigna. 

Kui töötaja on nõus tööpäeva lühendamata jätmisega ning ta töötab mittesummeeritud tööajaarvestuse alusel, loetakse need kolm tundi ületundideks. 

Summeeritud tööajaarvestusega töötamisel aga väheneb töötaja kalendaarne tööajanorm kolme tunni võrra. See, kas nende kolme tunni näol on tegemist ületunnitööga, selgub arvestusperioodi lõpus. Ületunnitöö hüvitatakse töötajale tasulise vaba ajaga või kokkuleppel 1,5-kordse tasuna. 

Juhul, kui tööandja majandustegevuse tõttu ja töötajale kehtestatud töögraafiku alusel on vajalik töötada ka riigipühal, makstakse töötajale kahekordset tasu.

Eesti.ee ja tööelu.ee järgi Raamatupidaja.ee

Osale arutelus

  • Tuuli Seinberg, Raamatupidaja.ee

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Pidupäev ajaloolises Roseni Tornis

Eksklusiivsed peoruumid - Roseni Torni väga hea asukoht südalinna tuiksoonel, kaasaegne esitlustehnika ning suurepärane ajalooline interjöör loovad mõnusa keskkonna erinevateks sündmusteks.

Valdkonna töökuulutused

MAXIMA otsib PERSONALIDIREKTORIT

Fontes PMP OÜ

23. juuli 2018