Autorid: aripaev.ee reklaamtekst, Allikas: www.aripaev.ee • 6. juuni 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Seda, et teatud vaimsete probleemide ja loomingulisuse vahel on tugev seos, kahtlustati juba Vana-Kreekas, vahendab BusinessInsider. Läbi ajaloo on teada, et paljude valdkondade geeniustel oli ka päris tõsiseid vaimseid probleeme, näiteks oli oma ekstsentrilise käitumisega tuntud juba Aristoteles, samuti aga maalikunstnik Vincent van Gogh, matemaatik John Forbes Nash, leiutaja Nikola Tesla ja paljud teised. Lähiminevikus on miljonär Richard Branson rääkinud oma võitlusest hüperaktiivsusega ning autismispektri häirega inimestest võime veel nimetada nt Bill Gatesi, kes elab Aspergeri sündroomiga.

Aspergeri sündroomi on omistatud teiste hulgas ka Abraham Lincolnile, Al Gore'ile, Albert Einsteinile, Alexander Graham Bellile, Alfred Hitchcockile, Andy Warholile, Benjamin Franklinile, Bob Dylanile, Bobby Fisherile, Emily Dickinsonile, Charles Darwin, Franz Kafkale, Friedrich Nietzschele, George Bernard Shaw'le, George Washingtonile, Gustav Mahlerile, Henry Fordile, Isaac Asimovile, Isaac Newtonile, Jane Austenile, John Nashile, Ludwig van Beethovenile, Marie Curie'le, Marilyn Monroele, Michelangelole, Pablo Picassole, Richard Straussile, Thomas Edisonile, Thomas Jeffersonile, Wolfgang Amadeus Mozartile ja paljudele teistele, kes on tõusnud oma ala absoluutsesse tippu. (Vt lähemalt autismi ja Aspergeri sündroomi eeliste kohta). 

Richard Bransoniga sarnaselt kannatavad (või kannatasid) aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ADHD) all ka nt prints Charles, Justin Timberlake, Jamie Oliver, Nelson Rockefeller, Carl Lewis, Whoopi Goldberg, Leonardo da Vinci, John ja Bobby Kennedy, Michael Jordan, Dwight D. Eisenhower, Will Smith, Michael Phelps, Agatha Christie, Jim Carrey, Woodrow Wilson, Paris Hilton, Steven Hawkings, „Magic” Johnson, F. Scott Fitzgerald, Terry Bradshaw, Walt Disney ja hulk teisi, kellest nii mõnigi on lisaks muule ka düslektik (vaeglugeja), düsgraafik (vaegkirjutaja) või düskalkuulik (spetsiifilise arengupuude e arvutamispuudega inimene, vaegarvutaja). (ADHD eelistega võid end kurssi viia SIIN!)

Rootsi psühhiaater Simon Kyaga Karolinska instituudist uuris geniaalsuse ja hullumeelsuse seoseid. Ta avastas, et näiteks maniakaal-depressiivseid oli väga palju teadlaste, näitlejate ja kirjanike hulgas. Kyaga sõnul on suhtumine vaimsete häiretega inimestesse märgatavalt muutumas, sest on mõistetud, et neil on ka kadestamisväärseid omadusi. Mõni neist võib olla küll kohmakas suhtluses või inimsuhetes, ent selle võrra pühendunum ja teravam töövaldkonnas, millele just tema oskab läheneda nii ainuomasel ja tulemuslikul moel. Ka on neil inimestel sageli suurem julgus võtta riske, suur saavutusvajadus ning, olenevalt inimesest, kas võime süveneda ühesse asjasse sügavalt ja pikaks ajaks või vastupidi - tegeleda korraga mitme asjaga ja olla edukas peaaegu kõiges. Tuleb vaid üles leida, missuguse töö jaoks vajalikud oskused on olemas just sellel inimesel, ja need õiges valdkonnas tööle rakendada. Autist või Asperger ei hakka kunagi tegema telefoni- või üldse müügitööd, talle on suhtlus võõraste inimestega (ka telefonitsi) enamasti väga vastumeelne, seevastu anekdoot müüjast, kes müüs naisele hügieenitarbeid ostma tulnud mehele maha õnge, konksud, telgi ja lõpuks ka paadi, käib kindlasti nimelt ADHD-ga hüperaktiivse inimese kohta.

Asja mõte, nagu öeldud, on leida üles see, milles inimene hea on. Rootsis näiteks palkab Microsoft autiste nende eriliste matemaatiliste ja infotöötlusoskuste tõttu ning Microsofti eeskuju on hakanud järgima ka teised ettevõtted. Rootsi teadlased on veendunud, et teistsuguse vaimse seisundiga kaasnevaid omadusi saab ettevõtte töös suurepäraselt ära kasutada.

Allikas: Äripäev

Autor: aripaev.ee