Mida ennustab Swedbanki peaökonomist niigi kõrgetele tööjõukuludele?

Tonu Mertsina

Ettevõtete tööjõukulude kasv on juba ligikaudu kolm aastat ületanud müügitulu kasvu ning tööjõukulude osakaal müügitulus on tõusnud viimase seitsme aasta kõrgeimale tasemele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina oma blogis.

Ettevõtetesektori kasumid langesid viimase viie aasta madalaimale tasemele 

Ettevõtetesektori sektori kasumid on tavaliselt esimeses kvartalis sesoonselt küll madalamad, kuid ka aastases võrdluses olid need sel aastal 12% väiksemad, langedes viimase viie aasta madalaimale tasemele. Samuti alanes ettevõtete rentaablus ehk kasumi osatähtsus müügitulus. Enim vähenes kasum välisnõudlusest mõjutatud tegevusalades – töötlevas tööstuses, veonduses ja laonduses. Seevastu suurenes kasum kõige enam info ja side tegevusalal, mille ettevõtted suutsid kasvatada oma käivet lausa 12% ning hoida selle juures kulude kasvu oluliselt väiksemana. Selle tegevusala kulude kasvu piirasid tugevasti vähenenud investeeringud. 

Liigkiire tööjõukulude kasv pidurdas ettevõtete kogukulude kohandumist aeglase käibekasvuga 

Ettevõtetesektori tulud kasvasid küll 2%, kuid ligi 7-protsendiline tööjõukulude kasv pidurdas kogukulude kohandumist madalama käibekasvuga ning viis selle sektori kasumi tugevasse langusesse. Ettevõtete tööjõukulude kasv on juba ligikaudu kolm aastat ületanud müügitulu kasvu ning tööjõukulude osakaal müügitulus on tõusnud viimase seitsme aasta kõrgeimale tasemele. Kuna samal ajal ettevõtete tootlikkus langes, siis nõrgenes ka ettevõtete hinnapõhine konkurentsivõime välismaailma suhtes. Samas on Eestiga suhteliselt sarnase hinnatasemega teistes Balti riikides meie ekspordi osakaal püsinud viimastel aastatel suhteliselt ühtlane. Põhjamaades, mille hinnatasemeni on meil konvergeerumiseks veel ruumi, on Eestist eksporditavad kaubad aga turgu juurde võitnud. 

Lisaks liigkõrgetele tööjõu- ja tõenäoliselt ka püsikuludele, vähendasid ettevõtetesektori kasumit tootjahindade langus või nende kasvu aeglustumine (sõltuvalt tegevusalast) – see pidurdas käibekasvu. Tööstuse tootjahindade langus taandub tasapisi, kuid selle kasvuni jõudmist piirab nõrk nõudlus ja samal ajal ka imporditud kaupade ja teenuste hindade langus. 

Ettevõtetes on investeeringute osakaal alanenud juba pikka aega 

Ettevõtetes käibes on investeeringute osakaal pidevalt langenud vähemalt viimase 15 aasta jooksul ning selle aasta esimeses kvartalis vähenesid need 5%. Kõige enam vähenesid investeeringud ehitistesse. Seevastu investeerisid ettevõtted enim transpordivahenditesse, mis möödunud aastal kõige suurema languse tegid. Tegevusaladest suurenesid investeeringud kõige enam hulgi- ja jaekaubanduses ning haldus- ja abitegevustes, kuid vähenesid enim info ja side tegevusalal ning põllu- ja metsamajanduses – viimases on investeeringud vähenenud juba enam kui kaks aastat järjest. Põllumajanduse suuremad investeeringud sõltuvad EL struktuurivahenditest, millest rahastamine vahepeal vähenes. Nüüd on mitmed uued projektid küll heaks kiidetud, kuid tootjatel ei ole piisavalt raha nende finantseerimiseks. Ettevõtete investeerimist toetavad madalad laenuintressid. 

Ettevõtete laenamisaktiivsus on küll paranenud, tänavu esimeses kvartalis kasvas ettevõtete laenuportfell aastases võrdluses juba 8%, kuid esialgsetel andmetel läks see peamiselt kaubandus-, büroo-, tootmispindade ja kommertskinnisvara finantseerimiseks ehk mahtudesse, vähem aga masinatesse ja seadmetesse. Arvestades seda, et elanike tarbimise kasv võib keskpikas vaates mõnevõrra aeglustuda, välisnõudlus peaks küll paranema, kuid jääb veel lähiajal nõrgemaks kui aastaid tagasi ja tööjõukulud suurenevad, oleks mõistlik investeerida rohkem tootlikkust suurendavatesse varadesse.

Allikas: Swedbank

Osale arutelus

Toetajad

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Valdkonna töökuulutused

Posti Group is looking for a TEAM LEADER

Manpower OÜ

08. oktoober 2017