Eesti Pank: majandust ohustab tööturu ülekuumenemine

melting pot

Prognoos majanduse ja tööturu kohta ei ole kiita. Loe, kuidas kirjeldab olukorda ja tulevikku Eesti Pank.

Eesti majanduskasv kiireneb sel ja kahel järgmisel aastal tänu paremale väliskeskkonnale ja suuremale tootlikkusele.

Kaubanduspartnerite nõudlus on viimasel poolaastal kasvanud varem prognoositud tempos ja andmed viitavad, et senine kasvuhoog jätkub. Lähitulevikus laseb majanduskasvul kiireneda töötaja kohta suurem tööviljakus, sest täistööajaga töötavate inimeste tegelikult töötatud tundide arv on nõudluse paranemise ootuses ajutiselt vähenenud. Pikemas perspektiivis saavad suuremat tootlikkust tagada üksnes investeeringud ja töötajate arendamine, mida peaksid toetama kasvu soodustav majanduspoliitika ja konkurentsivõime edendamine nii riigi kui ka ettevõtete tasandil.

Üksnes investeeringute mahu suurenemine ei paranda majanduse kasvuvõimekust. Eestis on investeeringute suhe SKT-sse üks Euroopa Liidu kõrgemaid, kuid tähelepanu peaks pöörama ka investeeringute struktuurile ja soetatud põhivara kasutamise tõhususele. Arendustegevusse suunatud investeeringute osakaal on Eestis üks Euroopa Liidu väiksemaid ja tugi innovatsioonile on seetõttu tagasihoidlik. Teisalt on ka tootmisressursside rakendatuse tase Eestis olnud madalam kui Euroopa Liidus keskmiselt, mis tähendab, et suhteliselt suurem osa soetatud põhivarast ja tehtud kulutustest on ebaefektiivne ega toeta kasvu.

Eesti majanduse maht ületab kriisieelse kõrgtaseme selle aasta keskel.

Majanduse seisund erineb ligi kümne aasta tagusest buumiajast märkimisväärselt: ettevõtete tootmisvõimsus ületab toonast pikemaajaliselt jätkusuutlikku taset umbes 10% võrra ja majandus on tasakaalu lähedal. Siiski võivad kasvu aeglasemaks väärata ennekõike väliskeskkonnast pärinevad riskid, millest olulisemad on naaberriikide tarbimispõhise majanduskasvu jätkusuutmatus, seni lahenduseta rändekriis, Brexit, toormete hindade heitlikkus, keeruline geopoliitiline olukord ja varade hindade mulli lõhkemine Rootsis.

Leebe rahapoliitika ja rahastamise kättesaadavus soodustavad majanduskasvu, ent probleeme tekitab tööjõu piiratud hulk.

Seejuures pole majandusarengu seisukohalt keskne küsimus, kuidas suurendada tööjõu hulka, vaid kuidas olemasolevat tööjõudu senisest paremini rakendada. Tööjõupuudust tunnetavad eelkõige väiksema lisandväärtusega tegevusalad ja ettevõtted, sest sealne madalam keskmine palgatase halvendab nende konkurentsivõimet tööturul.

Väiksema tootlikkuse ja madalama palgatasemega ettevõtete turult lahkumine on osa majandusarengust.

Töötajate liikumine suurema tootlikkuse ja kõrgema palgatasemega tegevusaladele muudab majandusstruktuuri lisandväärtuspõhisemaks ja suurendab elanike sissetulekuid. Samal ajal peab majandusstruktuur muutuma kooskõlas töötajate ümberasumisvõimega. Liiga suur surve vähese tootlikkusega ettevõtetele, mida muu hulgas võib põhjustada jõuline alampalga kasv, võib tööpuudust suurendada ja kasvuväljavaadet kahjustada.

Palgasurve ei ole taandunud ja tööjõukulud kasvasid ka selle aasta alguses kasumite arvel edasi.

Kasumite vähenemine lõpeb eeldusel, et tööjõu tootlikkus suureneb. Sellele aitab kaasa ka paindlik tööturg, mis kohaneb tänu oma institutsionaalsele ülesehitusele teiste riikidega võrreldes suhteliselt kergemini. Miinimumpalga kujundamise kõrval on kollektiivkokkulepete roll väike ja tööandjad saavad vahetumalt palgakulude üle otsustada. Sellest hoolimata on võimalik, et kui ettevõtted on töötajate hoidmisel ja palkade tõstmisel seni lähtunud liiga optimistlikust nõudluse kasvu ootusest, aeglustub palgakasv märkimisväärselt. 

Energia ja toiduainete kallinemine lõpetavad aasta teisel poolel kaks aastat väldanud deflatsiooni, kuid selle aasta kokkuvõttes püsib tarbijahindade tase eelmise aastaga võrreldes muutumatuna.

Järgmisel kahel aastal jääb inflatsioon 2–3% vahele ja suure osa hinnakasvust annavad maksutõusud: kerkib nii kütuse-, alkoholi- kui ka tubakaaktsiis. Hinnakasvu kiirenemine aeglustab majapidamiste reaalsete sissetulekute kasvu, mille toimel aeglustub järgmisel kahel aastal ka tarbimise kasv.

Eesti valitsemissektori rahandus on heas seisus ja eelarve on viimastel aastatel jäänud ülejääki.

Samal ajal pole ülejääk olnud planeeritud, vaid maksutulu ootamatu ülelaekumise või investeerimisplaanide edasilükkamise tulemus. Eesti Panga prognoosi järgi jääb eelarvepositsioon ka järgmistel aastatel tasakaalu lähedale, ehkki nii üles- kui ka allapoole suunatud riskid on suured. Eelarveseaduses sisalduv struktuurse tasakaalu reegel tagab riigirahanduse pikaajalise stabiilsuse, kuid selleks, et ootamatu vajadus leida täiendavaid katteallikaid ei suurendaks reegli täitmisel ettevõtete ja majapidamiste ebakindlust tuleviku ees, peaks valitsus seadma eelarvestrateegias eesmärgiks struktuurse ülejäägi või lubama kuludes suuremat paindlikkust.

Uue eelarvestrateegia järgi on valitsus esiplaanile seadnud majandustsükli silumise ja nominaalse tasakaalu saavutamine on taas edasi lükatud.

Samas on edaspidi keerulisem tasakaalu saavutada. Viimastel aastatel jäi eelarve ülejääki hoolimata sellest, et valitsuse palgakulud kasvasid kiiresti ja sotsiaaltoetuseid suurendati jõuliselt. See oli võimalik tänu kapitalikulude vähenemisele ja maksurikkale majanduskonjunktuurile. Tulevatel aastatel Eestis palgakasv aeglustub ja maksukoormus seetõttu väheneb, samuti plaanib valitsus investeeringuid suurendada. Seega kasvab surve kulusid piirata, et eelarvet tasakaalustada.

Vaata ka videoklippe samal teemal!

Allikas: Eesti Pank

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Valdkonna töökuulutused