Rahaasjade teabekeskus: 39% Eesti elanikest on teeninud palgatöö kõrval lisaraha

raha

Viimase aasta jooksul teenis oma igapäevatöö kõrval täiendavat sissetulekut 39% Eesti elanikest. Lisatööst saadav sissetulek jääb enamasti vahemikku 50-200 eurot kuus, selgus Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse uuringust.

Kui 34% Eesti elanikest sooviksid lisateenistust tulevikus proovida, siis 17% ei ole sellest huvitunud. Kõige sagedamini pakutakse lisaraha teenimiseks erinevaid teenuseid või tegutsetakse vabakutselisena intellektuaalse- või loometegevuse valdkonnas (13%). Samuti on populaarne majapidamisteenuste osutamine, näiteks remonditööd või laste hoidmine, mida nimetas oma lisatööna 8% elanikest. Veel pakutakse konsultatsioone (6%), müüakse enda valmistatud käsitööd ja kunstiesemeid (5%) või toidukaupu (3%) ning üüritakse välja kinnisvara (4%). „Uuring näitab, et nn mikroettevõtlikkus ehk hobimajandus kinnitab Eestis kanda – paljud on leidnud viisi, kuidas oma hobi või talent enda kasuks tööle panna, ligi viiendikul on ettevõtjakogemus ja 12% omab tegutsevat ettevõtet ka praegu,” kommenteeris tulemusi teabekeskuse juht Lee Maripuu. Ta lisas, et mehed on pea kõigis tegevusvaldkondades aktiivsemad kui naised, välja arvatud käsitöö ja kunsti müümine. „Lisaks on naisi märksa enam nende seas, kes tunnistavad, et pole lisatööd teinud, kuid oleksid sellest huvitatud,” märkis Maripuu.

Üsna ettearvatavalt on lisateenistuse otsimise peamiseks ajendiks sissetuleku suurendamine (75%), paljudele on aga oluline, et see pakub suuremat paindlikkust tööaja ja -koha valikul (44%) ning kolmandik hindab eneseteostuse võimalust, mida lisatöö pakub. Kui vaadelda lisarahateenijaid sissetuleku ja vanuse järgi, selgub, et kõrgema sissetulekurühma esindajad pakuvad sagedamini teenuseid ja konsultatsioone ning üürivad välja kinnisvara. Madalama sissetulekuga elanikud pakuvad sagedamini majapidamisteenuseid. „Noored paistavad silma selle poolest, et tegutsevad sagedamini vabakutselisena ja on kätt proovinud võrdlemisi uue nähtusega – jagamismajanduse teenustega nagu Uber või AirBnB,” tõi Maripuu välja.

Lisarahana teenitav sissetulek jäi 70% vastajatest 200 euro piiresse. Seejuures 3% elanikest oli lisateenistuseks enam kui 800 eurot. 37% lisatöö tegijatest kulutab sellele nädalas alla viie tunni, 30% panustab 5–10 tundi ja üle 10 tunni 21% elanikest. Lisatööd tehakse nii tööpäevadel kui ka nädalavahetustel.

Selleks, et igapäevatöö kõrvalt lisatöid ette võtta, peaks sissetulek 11% elanike arvates suurenema vähemalt 100 euro võrra kuus, 150 eurot motiveeriks lisaraha teenimisega alustama 28% elanikest, 200 eurot sobiks lisateenistusena 22% ja vähemalt 300 eurot sooviks teenida samuti 22%. 400 eurot näeks piisava kuise lisasissetulekuna 11% elanikest, kes praegu palgatöö kõrval rahateenimisega ei tegele. Ka ootuste poolelt jäävad naised meestele alla, olles sagedamini nõus väiksemate lisateenistusest saadavate summadega, samuti lepiks vähemaga 18–25-aastased noored. Kõige suuremat tulu lisateenistusest ootavad inimesed vanuses 45–54 eluaastat – lisasissetulek alla 150 euro kuus motiveeriks vaid väheseid.

„Kui ühest küljest näitab uuring inimeste ettevõtlikkust, siis teisalt väljendab see majanduslikku paratamatust või vajadust suurema eneseteostuse järele. Kui oma töö ja karjääriga on rahul 64% elanikest, siis sissetulek rahuldab vaid 37% ning 59% elanikest ei ole praeguse palgatasemega üldse rahul. Seega otsivad inimesed võimalusi oma sissetulekuid suurendada ja lisatöö tegemine on siin üheks võimaluseks,” võttis Maripuu uuringu tulemused kokku.

Uuringu korraldasid Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel SKDS ja Turu-uuringute AS vahemikus 12.–24.04.2016. Kokku küsitleti 1000 Eesti elanikku vanuses 18–74 aastat.

Allikas: Swedbank

Osale arutelus

Toetajad

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Järveveere puhkekeskus ootab külastajaid nii suvel kui talvel

Maalilisel Võrtsjärve kaldal Valma külas asuv Järveveere puhkekeskus on suurepärane paik suveürituste, seminaride, pulmade ja talvepäevade korraldamiseks.

Tallinna Õpetajate Maja – väärikas peo ja koolituskoht vanalinna südames

Tallinna Õpetajate Maja on raekoja platsi ääres asuv kolmest majast koosnev kompleks, kus on võimalik korraldada pidusid, konverentse, koolitusi, vastuvõtte, kontserte ja palju muud.

Valdkonna töökuulutused

Posti Group is looking for a TEAM LEADER

Manpower OÜ

08. oktoober 2017