Enne töölepingu sõlmimist peaksid pooled pidama läbirääkimisi ja arutama kõiki nende jaoks olulisi töötingimusi. Mõistlik on fikseerida läbirääkimised kirjalikult. Näiteks esitada lepingu projekt ja muudatusettepanekud e-kirja teel, et vältida võimalikke vaidlusi kokkulepete sisu osas.
Läbirääkimiste käigus esitab tööandja töölesoovijale tema jaoks olulised tingimused, milles ta soovib töölepingus kokku leppida. Reeglina on nendeks:
tööle asumise aeg;töö tegemise koht;tööaeg;töötasu suurus ja palgapäev;muud hüved (nagu näiteks ametiauto, mobiiltelefon, sportimissoodustused jms);tööülesanded jne.
Töölepingu sõlmimisele eelnevatel läbirääkimistel tasub tähelepanu pöörata ka teistele teemadele nagu näiteks katseaja pikkus, lepingu kestus, konkurentsikeeld, varaline vastutus, puhkuse pikkus ja võimalus puhkuse aega ise valida, töö- ja pereelu ühitamise võimalused nagu tasulised vabad päevad, paindlik tööaeg, lastehoid ja võimalus teha kaugtööd.
Lepingueelsetel läbirääkimistel peavad pooled arvestama üksteise huvide ja õigustega ning esitama vaid tõeseid andmeid. Kui töölesoovija või tööandja saab lepingueelsetel läbirääkimistel teada asjaoludest, mis ei kuulu avaldamisele, ei tohi neid teistele isikutele avaldada ega neid pahauskselt enda huvides ära kasutada. Näiteks töötaja tervislik seisund või tööandja ärisaladus.
Töölesoovijal on õigus tutvuda töölepingu projektiga ja teha sinna omapoolseid ettepanekuid.
Enne tööle asumist on tööandja kohustus teavitada töötajat töökorralduse reeglitest. Kui tööandja juures on sõlmitud kollektiivleping, peab töötajat sellest teavitama ja andma võimaluse selle sisuga tutvuda.
Enne töölepingu allkirjastamist tuleb läbi lugeda töölepingu tekst tervikuna ning veenduda, et kõik olulised kokkulepitud tingimused on selged ja arusaadavad. Tööleping on sõlmitud, kui mõlemad pooled on jõudnud kokkuleppele kõikides tingimustes.
Lepingueelsete läbirääkimiste kohta leiab rohkem infot aadressilt www.tööelu.ee