Kas ja kus peab olema töökeskkonnavolinik?

Töökeskkonnavolinik
Töökeskkonnavoliniku valimine

Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu selgitab töökeskkonnavoliniku valimise kohustusi ja võimalusi ning korda.

Töökeskkonna volinik esindab töötajaid töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes. Töökeskkonna volinik tunneb oma üksuse töötajaid ja töötingimusi, ta jälgib, et töötervishoiu ja tööohutuse nõuded oleksid täidetud ning vahendab tööandja ja töötajate vahelist suhtlust.

Territoriaalselt eraldatud struktuuriüksuste töötajad ning vahetustega tööl käivad töötajad ei pruugi teise struktuuriüksuse või vahetuse töötajatega kohtuda. Seetõttu võivad töötajad valida oma töökeskkonnavoliniku. Üksuse oma voliniku valimine on võimalus, mitte kohustus. Õigustatud on eraldi töökeskkonnavoliniku valimine struktuuriüksustesse, mis asuvad näiteks eri maakondades ja üksustes töötab rohkem kui kümme töötajat. Samuti võivad töötajad valida oma töökeskkonnavoliniku samas linnas olevatesse struktuuriüksustesse, kus kummaski on üle kümne töötaja. Kindlasti peaks volinik olema üksustes, kus töökeskkonnas esineb ohutegureid, mille ohjamiseks peab tööandja rakendama abinõusid.

Samas ei ole seadusega vastuolus ka olukord, kus üks volinik esindab mitme struktuuriüksuse või vahetuse töötajaid. Küll peab sel juhul olema tagatud, et volinik tõepoolest teaks erinevate üksuste töötajaid ning töökeskkonda.

Töökeskkonnavoliniku valivad töötajad ning tööandja peab looma võimaluse valimiste läbiviimiseks. Kui ettevõttes on moodustatud töökeskkonnanõukogu, peab seal olema töökeskkonnavolinikke võrdsel arvul tööandja esindajatega. Näiteks kui ettevõttel on kümme kontorit ja igast kontorist on valitud üks volinik, peab nõukogus olema ka kümme inimest, kes esindavad tööandjat.

Allikas: Tööelu.ee

Osale arutelus

  • Meeli Miidla-Vanatalu, Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Valdkonna töökuulutused