Juht, parem kontrolli oma emotsioone või muidu … osa 1

Kathleen Kanervikko
Kathleen Kanervikko

Teadlased on ammu avastanud, kuidas ühe inimese emotsioonid teda ümbritsevaid inimesi väga otseselt mõjutavad. Juba 1981. aastal avastasid psühholoogid Howard Friedman ja Ronald Riggio, kuidas isegi mitteverbaalne ilmekus teisi puudutab. Oma katses panid nad kolm võõrast inimest vaikuses üksteise vastu istuma ja avastasid, et sisemiselt kõige emotsionaalsem osaleja mõjutab paari minuti jooksul juba ka teiste tuju – ilma ühegi sõna ja liigutuseta.

Kui palju mõjutavad meid siis need inimesed, kellega veedame samas ruumis kaheksa tundi iga päev? Ja kui suurt mõju avaldab meile halvatujuline, vähemotiveeritud ja närviline juht? Vastus on palju hirmutavam, kui sa arvatagi oskad.

Tuleb välja, et enim mõjutavad meid nende inimeste tujud, keda me jälgime ja kellele alt üles vaatame – tööl olles tähendab see juhte. Ka nendel juhtudel, kus juht kõikide töötajatega väga kokku ei puutugi, mõjutab juhi emotsionaalne seisund tema otseseid alluvaid ja doominoefektiga jõuab see ringiga ka kõikide teiste töötajateni. Daniel Goleman ja Richard Boyatzis kirjutavad oma artiklis „Emotsionaalne juhtimine – suurepärase juhtimise peidetud võti” sellest, kuidas töötajate tulemused ja firma edu on otseselt seotud juhi emotsionaalse seisuga. Kui tegemist on positiivse ja tunnustava juhiga, on ka töötajad motiveeritud, edasipürgivad ja usinad, kui aga enamikul päevadel on juht norus, vihane või oma töös ebapädev, muutuvad ka töötajad ajapikku tüdinuks, laisaks ja ärevaks.

Uuringud näitavad, et heatujuline juht tõstab vibratsiooni terves kontoris ja mõjutab oma energilisuse ka teisi usinamalt töötama. Olgugi et päevad ei ole vennad, jäävad emotsionaalset juhtimist praktiseerivad juhid ka halbadel päevadel siiraks ega vala oma pahameelt teiste peal välja. Daniel ja Richard arvavad, et kui juhid teadvustaksid, kui palju nende emotsionaalsus ka neid ümbritsevaid inimesi vormib, oskaksid nad paremini oma käitumist analüüsida ning teadlikult oma tujusid kontrollida ja muuta.

Tänapäeva juhtimismaailmas on aga teada-tuntud probleem just nimelt „Pimeda juhi sündroom”, kus juhid tunnevad, et töötajad on nendega täielikult rahul ja neil pole vajadust iseenda käitumises midagi muuta. Kui juhid oma alluvatelt tagasisidet ei küsi ja lähtuvad oma oletustest, mitte töötajate tegelikest tunnetest, on väga raske panna neid oma emotsionaalsust kontrollima ja negatiivset suhtumist positiivsemaga asendama. „Keegi pole mind kunagi kritiseerinud, seega kõik on hästi”, kõlab juhtide suust, kes tihtipeale pimeda juhi sündroomi all kannatavad. Mida nad aga ei teadvusta, on see, et ükski töötaja ei lähe vabatahtlikult oma juhti kritiseerima ja ilma juhi enda huvita võib ta elu lõpuni oma töötajaid salamisi terroriseerida, arvates, et on parim juht maailmas.

Kuna aga emotsionaalne ümberõppimine tähendab pikka praktikat ning oma käitumismustrite ja äraõpitud emotsionaalsete reaktsioonide ümberprogrammeerimist, peab juht tõesti nägema oma halva tuju mõju firma tulemustele. Tal peab olema vabatahtlik soov ennast teiste nimel muuta ja arusaam, et nii jätkata ei saa. Selleni saab jõuda, kasutades Richard Boyatzise 1989. aastal loodud viie sammu mudelit, mille abil on tuhanded juhid üle maailma oma juhtimisstiili ja töötajate rahulolu parandanud. Sellest mudelist räägime täpsemalt artikli järgmises osas.

Seniks aga mõtlemisainet juhile: kas mina olen pigem hea- või halvatujuline juht? Kas ma kontrollin oma emotsioone piisavalt ja olen teadlik, kuidas need mind ümbritsevaid inimesi mõjutavad? Kas ma olen kunagi püüdnud teiste nimel positiivsust kultiveerida ja rõõmsa meelega ka teisi tegutsema motiveerida? Või kasutan pigem sundimist, kaudseid ähvardusi ja manipulatsiooni?

Osale arutelus

  • Kathleen Kanervikko, Motivaatori turundusjuht

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Tallinna Õpetajate Maja – väärikas peo ja koolituskoht vanalinna südames

Tallinna Õpetajate Maja on raekoja platsi ääres asuv kolmest majast koosnev kompleks, kus on võimalik korraldada pidusid, konverentse, koolitusi, vastuvõtte, kontserte ja palju muud.

Toosikannu puhkekeskus Käru vallas Raplamaal

Raplamaal asuv Toosikannu puhkekeskus on ideaalne peokoht nii suurematele kui ka väiksematele seltskondadele. Aga mitte ainult – Toosikannus asub Eesti esimene ja ainus loomapark ning lisaks tähtpäevade tähistamisele on see suurepärane koht asjalikele koosolekutele ja konverentsidele.

Valdkonna töökuulutused