Autor: Personaliuudised.ee • 1. september 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vanemapuhkusest tuleks pikemalt ette teada anda

Foto: pixabay.com
Juba mõnda aega on räägitud, et sotsiaalministeerium kavandab vanemapuhkuste- ja hüvitiste süsteemis muudatusi, mis peaksid oluliselt parandama tänaseid kitsaskohti. Ministeerium koostas olukorra kaardistamiseks analüüsi, milles tõi välja ka võimalikud lahendused olukorra parandamiseks.

Kaubanduskoda toetab igati vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemis paindlikkuse suurendamist, mis võimaldab lapsevanematel paremini ühildada töö- ja pereelu. Siiski on ettevõtjate jaoks väga oluline, et pikendatakse puhkusele minemise ja naasmise etteteatamise tähtaegasid.

Näiteks peab töötaja praegu andma tööandjale teada, et soovib lapsehoolduspuhkusele jääda või seda katkestada, vaid 14 kalendripäeva ette. Koja hinnangul on see ebamõistlikult lühike tähtaeg, mille jooksul on tööandjal keeruline leida asendajat. Samuti on tänane süsteem ebaõiglane nende suhtes, kes asendavad lapsehoolduspuhkusel viibivaid töötajaid. Maksimaalne etteteatamise tähtaeg võiks olla 2–3 kuud. See kehtiks juhul, kui puhkus kestab sellest perioodist kauem, näiteks aasta. Lisaks on tööandjatele väga oluline ka see, et töötaja annaks juba puhkusele minnes teada, kui kauaks ta vanemapuhkust planeerib. Nii on tööandjal lihtsam oma tööprotsesse ümber korraldada.Koja hinnangul on väga mõistlik, et edaspidi saavad ema ja isa olla lapsepuhkusel ühel ja samal ajal, tingimusel, et kahepeale kokku ei ületa vanemapuhkus 18 kuud. Ühtlasi on positiivne see, et lapsevanemal on õigus saada vanemahüvitist 1,5 aastat 3 aasta jooksul. Suurem paindlikkus aitab parandada emade positsiooni tööturul, aitab kaasa palgalõhe vähenemisele ja suurendab isade osalemist laste kasvatamises.Praegu on kasutusel mitu erinevat lastega seotud puhkuseliiki, näiteks rasedus- ja sünnituspuhkus, isapuhkus ning lapsehoolduspuhkus. Muudatuste tagajärjel liidetakse need kõik üheks puhkuseks ehk vanemapuhkuseks, mis on kaubanduskoja hinnangul väga mõistlik. Samuti on tänuväärne see, et isapuhkuse reeglid viiakse vanemapuhkuse alla. Selle abil on võimalik hüvitist maksta kõikidele isadele, sõltumata sellest, mis liiki lepingu alusel isa töötab.Samuti peame mõistlikuks, et vanemapuhkuse tasu maksmise aluseks on täna kehtivad vanemahüvitise maksmise põhimõtted. Siiski tegi koda ühe olulise ettepaneku tänase põhimõtte muutmiseks. Nimelt tuleks lapsevanemale maksta vanemahüvitist täies ulatuses, sõltumata, kui suurt tulu ta teenib. Selline muudatus motiveeriks lapsevanemaid vanemahüvitise maksmise perioodil rohkem töötama ning vähendaks nende lapsevanemate arvu, kes on pikka aega tööturult eemal. Ka riigi maksutulud kasvaksid, kuid kulud seejuures märgatavalt ei suureneks, sest täna teenib lisatulu vaid alla 10 protsenti hüvitiste saajatest.Sotsiaalministeerium plaanib muudatust, mille järgi hakatakse arvestama seda, kui palju lapsevanem vanemapuhkuse ajal tööd teeb. Nende päevade võrra pikeneks ministeeriumi soovi järgi vanemapuhkuse aeg. Koja hinnangul muutub selline süsteem aga väga keeruliseks, sest raske on kindlaks teha, milline on lapsevanema töökoormus näiteks projektipõhise töö korral. Kaubanduskoda tegi ettepaneku küll võimaldada vanemapuhkuse ajal töö tegemist, kuid seejuures puhkuse perioodi ei pikendata. Vastasel korral võib riigil tekkida täiendavad kulud töökoormuse väljaselgitamiseks ning sagedamini võivad esile kerkida vanemahüvitise kuritarvitamise juhud.Lisaks muudatustele vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemis peab kaubanduskoda väga oluliseks, et paraneks lasteaiakohtade kättesaadavus. Lapsevanematel peavad olema tänasest paremad võimalused jätta ka näiteks alla 1,5-aastane laps lasteaeda, kui lapsevanem ise on tööl. Vastasel korral ei ole lapsevanematel võimalik paindlikumat vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi kasutada.

Allikas: Kaubandus- tööstuskoda

Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Helen RootsPersonaliuudised.ee juhtTel: 55 988 223
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700
Mirell SoaseppKonverentside programmijuhtTel: 55 565 456