5. september 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lugedes ajalehtede majandusveerge, tunnevad paljud muret aeglase majanduskasvu üle. Aasta esimeses pooles suurenes Eesti sisemajanduse kogutoodang vaid 1,1 protsendi võrra, mis on tõepoolest rohkem kohane rikkale vana Euroopa suurriigile kui väikesele Eestile, kes püüab arengutasemes kiiresti teistele järele jõuda. Töötava inimese seisukohast võttes ei ole majanduskasvu aeglus aga tunnetatav – pigem vastupidi. Aasta esimeses pooles on palgad kasvanud keskmiselt 8 protsendi võrra, alla 3 protsendi jäi palgakasv viimati 2013. aasta esimeses kvartalis. Võrdluseks on Soomes jäänud palgakasv samal perioodil 1 protsendi piirimaile.

Kasumi arvelt

Et palgad on tõusnud aeglase majanduskasvu perioodil, tähendab see, et kasv on tulnud millegi arvelt. Vaadates, mis on toimunud Eesti ettevõtete kasumite ja investeeringutega, selgub ka allikas. Tegevuse ülejäägi ja segatulu, mis sisuliselt ettevõtete kasumeid tähendab, osatähtsus SKPs on viimastel kvartalitel kahanenud kunagiselt 30 protsendilt 20 protsendini.

Kasumlikkuse languse üks ohtudest on reservide vähenemine, mida ettevõte ootamatute majandusraskuste korral saaks kasutada. Teisalt võib ootustele alla jääv kasum tähendada ka seda, et eriti just välisomanduses ettevõtted leiavad mõistlikuma olevat oma tegevust mõnes teises riigis jätkata. Kui aeglases tempos lahkuvad ettevõtted, kes paremat palka maksta ei suudakski, siis mõjub see majandusele isegi tervendavalt. Samas võib nende kohandumiste tempo osutuda aga liialt kiireks ja anda tööturul suuri tagasilööke.

Majanduses tehtud investeeringute maht on languses juba 2014. aasta teisest poolest. Investeeringute vähenemist vaid kiire palgatõusuga selgitada oleks ilmselge liialdus, kuid tuleb pidada tõenäoliseks, et aeglase tulude kasvu juures on paljud ettevõtted eelistanud kvalifitseeritud töötajate alles hoidmist uute masinate soetamisele. Arvestades Eesti majanduse ekspordikesksust, võib see pikas plaanis vähendada meie konkurentsivõimet.

Arenguruumi jätkub

Samas mõjub pikalt kestnud kiire palgakasv ka vastupidiselt survestajana, mis sunnib ettevõtteid kallist inimtööjõudu tehnoloogiaga asendama. Võttes arvesse meie madalat tootlikkust Põhjamaadega võrreldes, jagub selles vallas arenguruumi küllaga. Leidub ka ettevõtteid, kes praeguseks juba n-ö lõksu jäänud – headel aegadel on investeeringud tehnoloogiasse tegemata jäänud, praegu puuduvad selleks vahendid ja tööjõukulude kasv tõrjub ettevõte peagi turult välja.

Võttes arvesse, kui kõrgele on tööjõukulude osakaal SKPs jõudnud, ei saa see trend enam pikalt kesta. Enda prognoosides oleme siiski võtnud pigem optimistliku seisukoha, et kohandumine toimub kiirema majanduskasvu arvelt, mis ettevõtete tulud palkadele järele toovad. Meie värske prognoosi kohaselt peaks majanduskasv järgmisel aastal jõudma 2,4 protsendi ja 2018. aastal 3,0 protsendini. Negatiivse stsenaariumi korral ootab Eesti majandust ühel hetkel ees aga pankrottide laine, mis töötust suurendab ja palgakasvule kiire lõpu teeb.

* Artikkel on ilmunud Äripäevas.

NB! Pikema ja põhjalikuma ülevaate palgaturul toimuvast annab Mihkel Nestor kolmapäeval, 7. septembril toimuval konverentsil Palga Päev.

Autor: Mihkel Nestor, SEB